IKT SWOT

 

Riskihindamine

Sündmuste tõenäosust ja mõju hinnatakse numbritega 1, 2, 3 (väike, keskmine, suur).

Nõrkus	Oht	Tõenäosus	Mõju	Riskitase
IKT vahendite ja haridusrobotite oskamatus õigesti kasutada, töötajate hooletus	Failide kadumine, vahendite katki minemine, andmete mittetahtlik jagamine	2	3	6
Tööarvuti kasutamine isiklikuks otstarbeks, isiklikest kontodest mitte välja logimine	Konfidentsiaalse informatsiooni lekkimine	1	3	3
Varukoopiaid tehakse harva	Andmete ja failide kadu	2	3	6
Võrguühenduse ebastabiilsus, tehnilised rikked, elektrikatkestus	Andmete ja failide kadu	2	3	6
Puudub haridustehnoloog, kes tagaks kõikide seadmete korrashoiu	Personali oskamatus kõiki vahendeid eesmärgipäraselt kasutada	3	2	6
Ebapiisav turvateadlikkus	Konfidentsiaalse informatsiooni lekkimine	1	3	3
Laste fotode jagamine peredega	Piltide sattumine asjasse mittepuutuvate isikute kätte	3	3	9

Omapoolne hinnang ja selgitus

Hindamist ei olnud väga keeruline teha, sest ette oli antud näidis, mis andis mõtteid ja ideid, kuidas hindamist teha. Nõrkusi ja ohte ise välja mõelda oli keeruline, sest ei tea kõike lasteaias toimuvast, seega oli abiks õppealajuhataja, kellega koos arutades selgusid nõrkused ja ohud.

Endast mitteolenevaid ohte ja riske on keeruline maandada, näiteks elektrikatkestus, ebastabiilne võrguühendus, serveri mittetöötamine või laste piltide lekkimine. Teised ohud on personali poolt maandatavad, olles tähelepanelik ja ettevaatlik, näiteks arvutist mitte välja logimine ja varukoopiate mittetegemine.

Praktika lasteaia arengukava analüüs

 

 1)  Praktika lasteaia arengukava link.

 2)  Praktika lasteaia arengukavas puuduvad tugevused ja parendusettepanekud.

 3) Arengukava MISSIOON, VISIOON ja VÄÄRTUSED.

MISSIOON: Koostöös koduga toetame lapse arengut läbi mängu loovas ning turvalises keskkonnas.

• Varjatud seos IKT-ga. Koostöö koduga võib toimuda ka E-maili, Facebooki või Eliisi teel.

VISIOON: Õnnelikust lapsest kasvab õnnelik inimene! 

• Puudub varjatud või otsene seos IKT-ga.

PÕHIVÄÄRTUSED: 

• Tervis - Puudub otsene või varjatud seos IKT-ga.
• Sõbralik koostöö - Varjatud seos IKT-ga. Koostöö võib toimuda ka E-maili, Facebooki või Eliisi teel.
• Loovus - Varjatud seos IKT-ga. Loovust saab arendada kasutades IKT- vahendeid nagu haridusroboteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid, kaameraid ja projektoreid. Samuti kuna lastel on võimalus osaleda õppetegevuste planeerimisel ja mõnes mõttes valikuvabadus ning mänguvabadus, siis saavad lapsed valida endale ka mõne IKT-vahendi, millega tegutseda ja mängida.
• Keskkonnahoid - Puudub otsene või varjatud seos IKT-ga.

 4)  Uueks perioodiks sõnastatud tegevused ja eesmärgid. Tegevuskava aastateks 2020-2025.

Eestvedamine ja juhtimine- Personalijuhtimine

Eesmärgid: 

• Innovaatilised õppemetoodikad ja -vahendid (nt hariduslikud robotid ja nutikad vidinad jms.) ning mentorlusel baseeruv töökeskkond.

Tegevused: 

• Oskuslik personal jagab, julgustab ja innustab teineteist kasutama innovaatilisi metoodikaid ning vahetab koostöökoosolekutel oma kogemusi.
• Mentorlust vajavates teemades leitakse menteele vastavateemaliselt pädev mentor.

Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine

Eesmärgid:

• Rühmasündmuste kuvamine keskkonnas www.eliis.ee ja lasteaia tegevuse nähtavaks tegemine läbi kohalike meediaväljaannete ja lasteaia kodulehekülgede andmekaitseseadusest lähtuvalt.
• Õppe- ja kasvatustegevuste nähtavaks tegemine lapsevanematele.

Tegevused:

• Rühmasündmused on kajastatud www.eliis.ee kalendri vaates. 
• Avaldatakse artikleid ja infonupukesi kohalikes meediaväljaannetes.
• Lasteaia igakuine tegevus on nähtav lasteaia sotsiaalmeediakanalis.
• Lasteaed saab tagasisidet läbi iga-aastase lapsevanemate rahulolu uuringu tulemuste ja arenguvestluste. 

Ressursside juhtimine

Eesmärgid:

• IKT vahendite ja nutikate vidinate materiaal-tehnilise baasi täiendamine.

Tegevused:

• IKT vahendite baasi sisu ja seisukorra hindamine ja uuendamise vajaduse väljaselgitamine pedagoogide koostöökoosolekutel.

Õppe- ja kasvatustöö

Eesmärgid: 

• Õppe- ja kasvatustööd rikastatakse IKT vahendite, nutikate vidinate ja haridusrobotitega

Tegevused: 

•  Nutikate vidinate ja digitaalsete vahendite kasutamine on kajastatud rühmade kuuplaanides. 
•  Personal omandab IKT alaseid pädevusi läbi mentorluse, sisekoolituste ja HITSA koolituskalendri koolituste.

 5) Kokkuvõttev analüüs.

Tegevuskavas, mis on aastateks 2020-2025, on sees IKT osa igas valdkonnas, eestvedamises ja juhtimises, avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimises, ressursside juhtimises ning õppe- ja kasvatustöös. Arengukavas puudub varasema tegevuskava analüüs, tugevused ja parendusettepanekud. Missioonis ja põhiväärtustes on olemas varjatud seosed IKT-ga, kuid visioonis puudub seos IKT-ga täielikult. Üldiselt on positiivne, et IKT kajastub arengukavas nii palju. Edaspidi võiks arengukavas olemas olla ka eelmise arengukava tugevused ja parendusettepanekud.

IKT taristu kaardistus

 

Infovara	Näide
Andmed	Infosüsteem Eliis, Saue haridusteenuste haldamise süsteem ARNO
Tarkvara	Arvutites Windows 10, dokumendihaldustarkvara Amphora, kodulehehaldustarkvara ALIGN soft
Teenused	Wifi, internet, E-mail, Office 365
Seadmed	Arvutid, tahvelarvutid, printer, digikaamera, peegelkaamera, kõlar, interaktiivne tahvel, interaktiivne projektor, projektorid, Blue-Bot`id, Ozobot`id, Dash ja Dot, Lego WeDo 1.0 ja 2.0, elektrooniline mikroskoop, Edison`id, Matatalab`id, Qobo roboteod ja  Lego Coding Express
IT-personal	Saue valla IT-osakond
Kasutajad	Lasteaia juhtkond, õpetajad, lapsed

1. Millised IKT-lahendused on lasteias kasutusel? nt Wifi võrk? 

Kuidas on korraldatud printimine?

Kogu lasteaia taristu on ühendatav privaatsesse Wifi võrku, mis on kaitstud salasõnaga. Lasteaias on olemas ka avalik, kaitsmata Wifi võrk külalistele. Kasutusel on e-lasteaia infosüsteem Eliis, Saue haridusteenuste haldamise süsteem ARNO (laste koha kasutuse haldamiseks), Office 365 (Microsoft OneDrive, Outlook), dokumendihaldustarkvara Amphora, finantsvaldkonna juhtimise platvormlahendus FREDI, kodulehehaldustarkvara ALIGN soft, SharePoint.

Printimine toimub läbi privaatse Wifi võrgu. Lasteaias on olemas koopiamasin UTAX, mis võimaldab printimist, skännimist ja kopeerimist. Printer on ühiskasutamiseks õpetajate toas.

 

2. Millised IKTga seotud projektid on hetkel töös? nt Mõni meediaprojekt? 

Kõik rühmad rakendavad projektõpet, mille raames toimub ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ja lahenduste kasutamine, minimaalselt 2 korda kuus. Hetkel on käimas ProgeTiigri seadmete taotlusvooru rahastuse toel saadud haridusrobotite kasutamise koolitus.

 

3. Milline on IKT-rollide jaotus lasteaias? 

Digivahendite eest vastutab õppealajuhataja, kes koostöös Saue valla IT-osakonnaga tagab vahendite korrashoiu. IKT alast tuge pakub õpetajatele Saue valla IT-osakond ja õppealajuhataja. Kui midagi läheb katki, siis parandab Saue valla IT-osakond või lasteaed leiab abi mõnelt oma koostööpartnerilt ja vastutab lasteaia direktor. Õppealajuhataja koostöös direktoriga hindab eelarvelisi võimalusi ja/või kirjutab projekti õppevahendite ja haridusrobotite soetamiseks. IT-osakond toetab lasteaeda vahendite soetamisel nii palju kui võimalik.

 

4. Ülevaade andmetest ja dokumentatsioonist 

Lasteaias on 16 õpetajate tööks suunatud sülearvutit, lisaks on veel 4 robootika sülearvutit, mis on mõeldud laste jaoks. Tahvelarvuteid on 10. Olemas on veel üks digikaamera, 1 peegelkaaamera, 4 digikaamerat lastele, 1 Bluetooth kõlar, 1 interaktiivne tahvel, 1 interaktiivne projektor, 2 projektorit, 2 komplekti Blue-Bot põrandaroboteid (soetatud aastal 2017), 1 komplekt Dash ja Dot (soetatud aastal 2019), 1 elektrooniline mikroskoop, 4 komplekti Lego WeDo 1.0 (soetatud aastal 2014), 5 komplekti Lego WeDo 2.0 (soetatud aastal 2017), 6 komplekti Ozobot`e (soetatud aastal 2017), 6  Edison`i (soetatud aastal 2017), 2 komplekti Matatalab`e (soetatud aastal 2020), 4 komplekti Qobo robotigusid (soetatud aastal 2020),  1 komplekt Lego Coding Express. Ülevaade seadmete karantiist puudub. Välja vahetamist vajaksid 2 komplekti Ozobot`e ja 2 Blue-Bot`i. Järgmisel aastal plaanitakse juurde osta Ozobot`e ja üldiselt laiendada olemasolevate vahendite taristut. Ligikaudne summa, mida lasteaed saab digivahenditele kasutada on kuni tuhat eurot. Lasteaial puudub oma IT-eelarve, kuid vajaduse korral soetatakse hariduslikke roboteid lasteaia õppevahendite eelarvest.

 

5. Kes on hooldus- ning arenduspartnerid ja millised nende vastutusalad? 

Lasteaia arenduspartner on Saue valla IT-osakond, kes hangib IKT vahendeid. Lasteaia hoolduspartnerid on Büroomaailm,  Robomiku ja Insplay, kes aitavad kirjutada projekte ning soovitavad uusi ja eakohaseid nutikaid roboteid, aitavad parandada katkiseid vahendeid.

IKT vajaduste kaardistus

 

Üldised vajadused	Miks see on oluline?	Lahendus	Nõuded asutusele
Asutuse sisene suhtlus	Koosolekud, informatsiooni levimine, aitamine, koostöö tegemine, kogemuste jagamine üksteisega	E-mail, Facebook	Toimiv arvuti ja internetiühendus, meililisti loomine, Facebooki grupi loomine
Lasteaia, laste ja personali andmete ja dokumentide haldus	Info laste ja personali kohta lasteasutusele	ARNO (Saue haridusteenuste haldamise süsteem)	Toimiv arvuti ja internetiühendus, oskus kasutada ARNO süsteemi
Vahendite hankimine ja haldus	Õppetöö läbiviimiseks	ProgeTiiger	Rahastuse taotlemine seadmete ostmiseks
Hoolekogu kaasamine	Toetada lasteaia õppetööd	E-mail	Toimiv arvuti ja internetiühendus

Personali vajadused	Miks see on oluline?	Lahendus	Nõuded asutusele
Ette valmistada ja viia läbi õppe- ja kasvatustegevusi IKT vahenditega	Õpetada lapsi IKT vahendeid eesmärgipäraselt kasutama	Haridusrobotid, arvuti, tahvelarvuti, projektor, digitaalne õppematerjal	Vahendite soetamine ja töökorras hoidmine
Dokumenteerida õppe- ja kasvatustegevusi	Lapsevanemad ja juhtkond on kursis rühmas toimuvaga, õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks ja analüüsimiseks	Infosüsteem Eliis	Toimiv arvuti ja internetiühendus, leping infosüsteemi Eliis haldajatega
Suhelda ja teha koostööd kolleegide, laste, lastevanemate ja tugispetsialistidega.	Olulise informatsiooni vahetamine, abi pakkumine ja andmine	E-mail, infosüsteem Eliis, Facebook, telefon	Toimiv arvuti, telefon ja internetiühendus, leping infosüsteemi Eliis haldajatega, meililisti loomine, Facebooki grupi loomine, leping telefoniteenuse pakkujaga
Jagada ja saada vajalikku informatsiooni	Olla kursis vajaliku informatsiooniga	E-mail, Facebook, telefon, infosüsteem Eliis	Toimiv arvuti, telefon ja internetiühendus, leping infosüsteemi Eliis haldajatega, meililisti loomine, Facebooki grupi loomine, leping telefoniteenuse pakkujaga
Saada abi ja tuge tehniliste probleemide tekkimisel	Tagada vahendite korrashoid, katkine vahend korda saada ning saada ka nõuandeid	IT-osakond	Koostöö tagamine IT-osakonnaga, IT-osakonna kättesaadavus
Omandada teadmiseid IKT vahendite kasutamise kohta, koolitused	Osata õpetada ja kasutada vahendeid lastega, isiklik areng	IKT koolitused	Koolituste organiseerimine

Lastevanemate vajadused	Miks see on oluline?	Lahendus	Nõuded asutusele
Saada informatsiooni lasteaias toimuvast	Kodu ja lasteaia koostöö toimimiseks. Olla teadlik lasteaias toimuvatest üritusest, õppe- ja kasvatustegevustest ja oma lapse arengust ja temaga toimuvast	E-mail, infosüsteem Eliis, Facebook, telefon, lasteaia koduleht	Toimiv arvuti, telefon ja internetiühendus, leping infosüsteemi Eliis haldajatega, meililisti loomine, Facebooki grupi loomine, leping telefoniteenuse pakkujaga, luua lasteaia koduleht
Koostöö ja suhtlemine õpetajate, juhtkonna ja teiste lastevanematega	Olulise informatsiooni vahetamine	E-mail, Facebook, infosüsteem Eliis, telefon	Toimiv arvuti, telefon ja internetiühendus, leping infosüsteemi Eliis haldajatega, meililisti loomine, Facebooki grupi loomine, leping telefoniteenuse pakkujaga

Laste vajadused	Miks see on oluline?	Lahendus	Nõuded asutusele
Oskus kasutada tehnoloogilisi vahendeid.	Tulla toime tuleviku infoühiskonnas, kasutada tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt	Haridusrobotid, arvutid, tahvelarvutid, projektor, digitaalsed õppematerjalid	Seadmete hankimine ja nende töökorras hoidmine, digipädevad õpetajad, toimiv internetiühendus
Omandada teadmiseid tehnoloogiliste vahendite kasutamisest ja sellega seonduvatest riskidest.	Tulla toime tuleviku infoühiskonnas, osata hoiduda ohtude eest, kasutada tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt	Haridusrobotid, arvutid, tahvelarvutid, projektor, digitaalsed õppematerjalid	Seadmete hankimine ja nende töökorras hoidmine, digipädevad õpetajad, toimiv internetiühendus
Eakohased ja turvalised seadmed	Laps saaks areneda ja eduelamuse tagamiseks	Haridusrobotid, arvutid, tahvelarvutid, projektor	Seadmete hankimine ja nende töökorras hoidmine

Sinu hinnang kaardistusele, kuivõrd on see sind üllatav/ei olnud sinu jaoks üllatav. Mida selle infoga peale hakata?

Minu hinnang kaardistusele on hea. Üllatavat ei olnud eriti midagi, sest töötan antud lasteaias ja olen kursis seal olemasolevaga ja erinevate gruppide vajadustega. IKT vajaduste kaardistamine on oluline selleks, et saada parem ülevaade vajadustest ja seeläbi teha muudatusi. Antud informatsioon on kasulik juhtkonnale, et nad näeksid, millised on nende lasteaia vajadused.

Mis on võimalikud lahendused, kuidas lasteaed peaks edasi liikuma või mõtlema? Kirjuta välja oma ettepanekud.

Lasteaed peaks tutvuma vajaduste kaardistusega ning tegema selle põhjal vajalikke muudatusi ja täiendusi. Õpetajad võiksid saada rohkem IKT-alaseid koolitusi. Lapsevanemate teadlikkust võiks tõsta IKT-vahenditest ja nende kasutamise eesmärkidest. Lisaks valla IT-osakonnale võiks lasteaias kohapeal olemas olla haridustehnoloog või õpetajatest keegi, kes veaks seda valdkonda eest, et vajadusel saaksid õpetajad oma muredega pöörduda tema poole ja küsida abi. 

Haridustehnoloog kui digiõppe alase tegevuse koordineerija, juhtija ja mõjutaja organisatsioonis.

Juhtimine on ülesannete, inimeste ja protsesside suunamine ning mõjutamine, selleks, et saavutada kavandatud eesmärke (Oha, 2014). Juhtimisprotsess koosneb juhendamisest, kontrollimisest, planeerimisest ja organiseerimisest (Veerabhadrappa, 2009, 12, viidanud Oha, 2014, 7). Oluline on seejuures just inimressursi juhtimine, mis hõlmab organisatsioonis töötajate juhtimist ning püstitatud eesmärkide saavutamise nimel tegevuse koordineerimist ja mõjutamist (Türk, 2005, 11, viidanud Oha, 2014, 7). Töötajal ja juhil peab olema usaldussuhe, et koostöö toimiks. Juhid peavad kaasa aitama töötajaid töö organiseerimisel, innustama ja tunnustama töötajat, andma nõu ning aitama eesmärke saavutada (Arif, Forbis, 754, viidanud Oha, 2014, 10). Õpetajal, kes täidab haridustehnoloogi rolli või töötab haridustehnoloogina, on oluline teada, kuidas lasteasutust juhitakse ja üldiseid juhtimise põhimõtteid, sest ka tema peab neid asju teadma oma tööd tehes. Haridustehnoloog peab samuti juhtima ja koordineerima digiõppe tegevust haridusasutuses, seega on oluline teada juhtimise põhimõtteid, et õppetöö toimiks. Haridustehnoloog aitab, nõustab ja toetab personali digivahendite kasutamisel. Ta näitab õpetajatele ja üleüldiselt personalile, kuidas digivahendeid kasutada ning viib läbi koolitusi. Samuti toetab ja nõustab õpetajaid vahendite lõimimisel õppetöösse. Seetõttu peabki olema ka õpetajate ja haridustehnoloogi vahel usaldussuhe, et õpetaja julgeks küsida abi ja nõu ning rääkida oma muredest seoses digivahendite kasutamisega. 

Haridustehnoloog on inimene, kes veab eest haridusasutuses digiõpet. Nii juhtimise kui ka eestvedamise sihiks on koondada grupp saavutama eesmärke. Kuigi juhtimise ja eestvedamise vahel on erinevusi, on neil siiski palju ühist (Northouse, 2013, 14, viidanud Vapper, 2017, 22). Eestvedamine aitab kaasa tulevaste juhtide kujunemisele (White, 2006, 1501, viidanud Oha, 2014, 16). Eestvedamise käigus mõjutab juht töötajaid saavutama ühiseid eesmärke (Valk, 2009, 49, viidanud Oha, 2014, 16). Eestvedaja on inimene, kes soovib kolleege mõjutada, aitada ja toetada teatud eesmärkide saavutamisel (Brooks, 2006, 172, viidanud Oha, 2014, 16). Just seetõttu ongi haridusteholoog haridusasutuses eestvedaja rollis. Ta annab edasi oma kogemusi ja õpetab teisi digivahendeid kasutama. Kui õpetajatel on haridusasutuses olemas haridustehnoloog, siis sealsed õpetajad kasutavad suurema tõenäosusega rohkem digivahendeid, sest neil on olemas pidev toetus ja abi.  Eestvedajal on olemas ka iseloomulikud tunnused, mis ei pea olema kaasa sündinud, seega on võimalik õppida või kasvada eestvedajaks (Üksvärav, 2003, 290, viidanud Oha, 2014, 18).  

Motivatsioon on jõud, mis paneb meid liikuma ja tegutsema. Juhi üks olulisemaid ülesandeid on töötajate motiveerimine, et nad sooviksid oma tööd teha (Burchell, Robin, 2010, 5, viidanud Oha, 2014, 25). Just aidates ja toetades saab haridustehnoloog õpetajaid motiveerida. Ilma motivatsioonita pole võimalik midagi uut õppida ega teha. Samuti võib motivatsioon tulla sellest, et õpetaja ise soovib käia ajaga kaasas ja õppida kasutama digivahendeid, aga sealjuures ongi oluline roll haridustehnoloogil, kes aitab ja juhendab. Motiveerida saab inimest ka teda kiites, sest siis tekib veel suurem soov asjaga edasi tegeleda, seega on oluline, et haridustehnoloog õpetajaid ka kiidaks ja tunnustaks.

Haridustehnoloogil peaksid olema algteadmised juhtimisest, sest ka tema on mingil määral juht. Ta juhib organisatsioonis digiõppe alast tegevust, seetõttu peab ta teadma, millised on juhtimise põhimõtted, et õpetajad oleksid motiveeritud, usaldaksid teda ja julgeksid küsida abi.

Kasutatud allikad:

Oha, L. (2014). Juhtimisstiili ja eestvedamise mõju töömotivatsioonile raamatupidamisteenuseid pakkuvates ettevõtetes (magistritöö). Tartu: Eesti Maaülikool.

Vapper, K. (2017). Juhtimise ja eestvedamise mõju organisatsiooni infokultuurile keskkonnaministeeriumi näitel (magistritöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Meediamängud lasteaias

Vajalikud vahendid:

Prinditud töödeldud pildid

Kirjutusvahendid

Tegevuse käik:

Talu juurde on kokku kogunenud taluloomad/koduloomad, lisaks nendele on sinna ära eksinud ka muud loomad. Õpetaja uurib lastega pilti ning arutatakse, mis loomad on pildil, mida nad söövad ning mis häält nad teevad. Seejärel jagab õpetaja igale lapsele ühe pildi ning sealt tuleb üles otsida loomad, kes ei kuulu tallu ja neile ring ümber tõmmata. Õpetaja küsib tegevuse käigus, miks mõned loomad sobivad ja mõned mitte.

Multimeedia loomine ja meediakasvatuse võimalused alushariduses

Animatsiooni loomist on väga lihtne rakendada õppeprotsessi, sest seda saab teha just sellel teemal, mis parajasti kuu- või nädalakavas on. Tegevusse saab väga lihtsalt lõimida erinevaid valdkondi.  Enamasti on vaja animatsiooni tehes kirjutada valmis stsenaarium, seega esimene valdkond, mida saab lõimida on keel ja kõne. Selle kirjutamiseks on vaja kirjaoskust ja animatsiooni tehes saabki seda harjutada.  Animatsiooni võib teha ka juba loodud rahvajutu või muinasjutu järgi (Burn & Durran, 2007, 46). Kõigepealt tuleks jutt koos läbi lugeda ja siis ka läbi arutada, et loomisprotsess läheks kiiremini ja kergemalt ning selleks, et see oleks kõigile üheselt mõistetav. Loomise käigus areneb ka sõnavara, mis on seotud animatsiooni tegemisega. Kui soovitakse filmile panna mõni heli või laul peale, siis sellega lõimitakse ka muusika valdkond. Lapsed saavad heliefekte ja muusikat ka ise teha (Burn & Durran, 2007, 56). Animatsiooni tehes ei jää kindlasti puutumata matemaatika valdkond, sest kasutusele tulevad digivahendid. Näiteks fotoaparaat, nutitelefon või veebikaamera. Samuti on loomisprotsessis vaja kasutada matemaatilisi oskusi, näiteks loendamine ja rühmitamine. Selleks, et meil oleks, mida pildistada, tuleb kaadrid valmis joonistada või meisterdada, mis toob sisse kunsti valdkonna. Alati pole vaja valmis joonistada süžeeskeeme, vaid seda võib teha kogu grupiga koos arutades ja joonistades lugu tahvlile (Burn & Durran, 2007, 48).

Animatsiooni loomise käigus areneb laps väga palju. Ta peab olema loov ja panema tööle oma fantaasia. Peab palju mõtlema ja tegutsema. Kui alguses joonistatakse tahvlile valmis loo sisu, siis protsessi käigus võib tekkida tahtmine mõnda kohta teha hoopis teistmoodi, kui alguses plaaniti (Burn & Durran, 2007, 49). Lapsel areneb animatsiooni loomise käigus kannatlikkus, sest filmi valmimine võib lükkuda edasi. Samuti kujuneb lapsel oskus olla järjepidev, sest animatsiooni tegemisel peab arvestama, et igal pildil peab taust olema sama värvi ja see peab olema joonistatud samas stiilis, ning tegelasi peab pilti tehes liigutama pidevalt väga vähesel määral. Tegelaste liigutamine arendab hästi peenmotoorikat (Burn & Durran, 2007, 51). Kõik kaadrid tuleb ise valmis meisterdada, seega areneb lapsel ka joonistamise ja voolimise oskus. Voolimiseks on väga hea võtta plastiliin, sest see on kergesti modelleeritav ( Burn & Durran, 2007, 49). Selleks, et lõpuks valmiks animatsioon, on vaja kõik kaadrid kokku monteerida, selleks loodud tarkvara abil, mida lapsed samuti kasutama õpivad. Kui animatsiooni tehakse ühtse grupina, siis peab tegevuses palju üksteisega arvestama ning areneb ka koostöö oskus.

Meediakasvatusega tuleb tänapäeval alustada juba väga varakult, sest digivahendid uuenevad pidevalt ning neid tuleb juurde. Samuti kasutatakse nutivahendeid aina rohkem ja rohkem, näiteks teevad robotid tänapäeval paljud tööd ise ära, mida vanasti tegid inimesed. Seega on oluline, et inimesed oskaksid programmeerida digivahendeid ja nendega tegutseda. Selle alla käib kindlasti ka julgus kasutada, sest mida varem lapsele digivahendeid tutvustada, seda osavamaks ta saab. Digivahendit kasutades peab olema teadlik seal varitsevatest ohtudest, et kaitsta ennast ja oma nutivahendit. Kui rakendada meediakasvatust juba alushariduses, siis on tulevikus need lapsed teadlikkumad. Kõige olulisem on kindlasti laste huvi digivahendite vastu, mille kaudu muutub õppimine palju põnevamaks ning neil on läbi selle lihtsam omandada teadmisi.


Burn, A. & Durran, J. (2007). Media Literacy in Schools. Animation, moving image literacy and creativity: chapter 3 (pp. 43-63).