Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Analüüsimiseks valisin 2018. aasta bakalaureusetöö.

Töö pealkiri: Digitaalsete ekraanimeedia vahendite kasutatavus kodudes 3-5.a laste seas läbi

lastevanemate pilgu.

Autor põhjendab uurimuse vajalikkust sellega, et eelkooliealised lapsed tarbivad läbi digitaalsete

ekraanimeedia vahendite meedia sisu tihti omapäi, kuid nad vajaksid sealjuures täiskasvanute

selgitusi. Eelnevad uuringud näitavad, et lapsevanemad näevad digivahendeid laste arengut

soodustavate vahenditena. Uurimisprobleemi vajalikkus seisneb ka selles, et lastel tuleb aidata

mõista teda ümbritsevat maailma.

Uurimisküsimusi oli kokku neli. Nendeks olid:

1. Mis vanuses on lapsel esmane kokkupuude digitaalsete ekraanimeediavahenditega?

2. Missuguseid digivahendeid lapsed vanuses 3-5 eluaastat kasutavad ja mida nad põhiliselt nende

vahenditega teevad?

3. Kui palju on 3-5 aastasel lapsel mänguaega ja kui palju ta sellest veedab nutiseadmes?

4. Lastevanemate seisukohad digitaalse ekraanimeedia vahenditest, kui 3-5.a lapse kasvukeskkonna

suunajad ja mõjutajad?

Uurimistöö eesmärk on välja selgitada kolme lasteaia näitel, lastevanemate vastuste kaudu, 3-5

aastaste laste digitaalsete ekraanimeedia vahendite kasutatavus ja esmased kokkupuuted seadmetega

ning lastevanemate arvamused nutivahendite vajalikkuses: lapse arengule. Töös seab autor ka

hüpoteesi, milleks on, et lapsed vanuses 3-5 eluaastat kasutavad digitaalseid ekraanimeedia

vahendeid rohkem, kui Ameerika Pediaatrite Akadeemia poolt soovituslik piir (üks tund).

Uurimistöö teoreetiline käsitlus koosneb viiest alapeatükist. Nendeks on:

1.1 Töös kasutatavad terminid

1.2 Digitaalne keskkond lapseeas

1.3 Lapse arengu vajadused 3-5 eluaastal

1.4 Ekraanimeedia mõistmine 3-5 eluaastal

1.5 Õppimine läbi digitaalse ekraanimeedia vahendi

Autor kasutas on bakalaureusetöös empiirilist uurimust ja kvantitatiivset uurimismeetodit ning

andmekogumisinstrumendiks oli ankeetküsimustik. Ankeetküsimustiku koostas autor ise lähtuvalt

uurimistöö probleemist ja eesmärgist, kasutades elektroonilise programmi keskkonda Google Forms

ja enamus ankeete saatsid laiali lasteaedade sektetärid e-posti vahendusel, aga ka autor ise jagas

küsimustikku läbi sotsiaalmeedia. Uurimisküsimustiku koostas autor selleks, et saada võimalikult

objektiivseid andmeid ekraanimeedia vahendite kasutatavuse kohta ning küsimusi oli kokku 18,

mille seas oli nii kinniseid kui ka avatuid küsimusi. Valim koosneb Anija valla kolme lasteaia

lastevanematest, kelle lapsed on vanuses 3-5 eluaastat. Vanusegrupi valimisel lähtus autor

eelnevatest uuringutest , kus on uuritud nooremaid ja vanemaid lapsi, aga antud sihtrühma mitte.

Antud uuringu puhul on tegemist mugavusvalimiga, kuna autor ise töötab ühes Anija valla lasteaias.

Kokku tuli vastuseid 81 lapsevanemalt. Autor pidas valimi nõrkuseks seda, et vastajad ei pruugi

ausalt vastata ning selleks lisas ta viimaseks küsimuseks kontrollküsimuse. Andmetöötlusmeetodina

kasutas autor kahte erinevat meetodit, kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Kvantitatiivne analüüs

annab eelise tuua välja vastused arvuliste mõõtmistulemustena ja teha järeldusi statistilise analüüsi

põhjal. Kvalitatiivses sisuanalüüsis analüüsis autor enim välja toodud nimetusi. Lisaks kasutas autor

veel protsentanalüüsi. Ankeediga kogutud andmeid analüüsis autor tabelarvutusprogrammi Microsoft

Excel abil.

Peamised uurimistulemused

3.1 Esmased kokkupuuted nutiseadmetega

Uurimistulemustest selgus, et lapsed hakkavad nutivahendeid kasutama alates esimesest eluaastast.

Lapse vanuse kasvades, väheneb esmakasutajate hulk. Vastuste seast selgus, et neljal lapsel puudub

huvi antud vahendite vastu. Lisatud on veel täpsustavaks kommentaariks, et laps on teadlik

vahendite olemasolust, kuid ei kasuta neid. Uurimusest selgub, et kõige esmane vahend

digivahenditest, millega laps tutvub, on nutitelefon (55,56 %) ja tavaliselt toimub tutvus koos emaga

või isaga, harvemal juhulvenna või õega, veel vähem koos vanaema või vanaisaga, tädiga või onuga,

ühel juhul on mainitud ka tädi lastega. Nutitelefon on peamine vahend, teisena selgub uuringust

tahvelarvuti (19, 75 %) ning alles siis arvuti (11,11 %) ja telekas ( 6,17 %).

3.2 Nutivahendite kasutus

Digitaalseid ekraanimeedia vahendeid kasutavad ja telerit vaatavad peaaegu kõik vastanute lapse(d)

ehk 93%. Uurimusest selgub, et oma isiklikku nutiseadet omab 22 last ehk 27%.. Küsimusele, kas

laps kasutab nutiseadet üksinda või kellegagi koos ? vastasid vanemad, et enam-jaolt emaga

(37 vastust), aga ka isaga (12 vastust), vennaga (9 vastust), õega (8 vastust), vanaemaga (5 vastust)

ja laps üksinda (7 vastust). Küsimusest lapse lemmik nutiseade selgus, et vastanute lastele meeldib

kõige rohkem tahvelarvuti, mida märgiti vastustes 28-l korral, siis nutitelefon (24 vastust), telekas

(12 vastust), arvuti(s.h sülearvuti, 6 vastust) ning lemmikseadet ei ole 7-l lapsel.

Analüüsist selgub, et lapse lemmiktegevus nutiseadmes on multikate vaatamine, mida on mainitud

64-l korral. Teisena on laste lemmiktegevuseks nutiseadmes mängimine ja kolmandaks unejutu või

muusika kuulamine. Uuringust selgus, et paljudele lastele meeldivad kõik variandid võrdselt, aga

välja oli toodud ka Youtube.ee -st naljavideote, loodusvideote ja laste mänguasju tutvustavate

videote vaatamine. Avatud küsimusele mis saateid laps vaatab telerist? vastati valdavalt multifilme,

lastefilme, lastesaateid, loodussaateid, aga vastuste hulgas oli ka, et vaadatakse spordisaateid ja

uudiseid, muusikasaateid, teadussaadet „Rakett 69".

Analüüsist selgub, et 10-15 minutit lubavad kasutada nutivahendeid 7 lapsevanemat, pool tundi

kasutusaega võimaldab 15 vanemat, veidi rohkem, kui pooled vastanud vanematest lubavad 3-5.a

lastel kasutada nutivahendeid 1-2 tundi päeva jooksul ja 8 vanemat hindab digivahendi kasutusaega,

mis ta lapsele võimaldab 2-3 tunniks ühes päevas ning hinnanguliselt kasutab laps seadet ühes

päevas rohkem, ühe lapsevanema arvates. Vastajate hinnangul on ekraanimeedia vahendite

kasutamine erinev, mõni päev ei kasuta laps ühtegi digivahendit ja ei vaata telekat, teine päev jällegi

natuke rohkem, näiteks pool tundi.

Hinnanguliselt jääb lastevanemate arvates teleka vaatamine 3-5.a laste puhul 15 minuti ja kuni

kolme tunni vahele, 1,23 % arvates võib see aeg olla rohkem. Samas on peresid, kus

nutivahendeid kasutatakse vanemate hinnangul, kas üldsegi mitte (2,47 %), minimaalselt või ainult

pikema autosõidu ajal.Uurimistulemustest selgub, et uurimistöö alguses seatud hüpotees, milles autor

oletas, et lapsed vanuses 3-5 eluaastat kasutavad digitaalseid ekraanimeedia vahendeid rohkem, kui

Ameerika Pediaatrite Akadeemia poolt soovituslik üks tund päevas, leidis osaliselt kinnitust, kuna

natuke üle poole vastajatest kirjutas, et laps kasutab vahendeid 1-2 tundi päeva jooksul.

Küsimusele kas laps vaatab telerit üksinda või kellegagi koos ? vastati, et kõige rohkem vaadatakse

telerit koos emaga (13,58 %) või koos perega (12,35 %), koos venna või õega (8,64 %). Vanemate

hinnangul vaatavad lapsed telekat üksinda 6,17 %-l , koos isaga 4,94 %-l, koos vanavanematega

1,23 %-l.

3.3 Lapse vaba aeg

Uurimusest selgub, et kõige rohkem meeldib lastele mängida sõpradega õues ja/ või toas, see

vastus moodustab 65 %. Teiseks laste lemmiktegevuseks on aga lastesaadete ja multikate vaatamine

televiisorist (11 % vastanutest) ning 4 % vastanutest veedab oma vaba aega nutivahendites mänge

mängides. Lisaks on lapsevanemad vastanud, et lastele meeldivad ka järgnevad tegevused: mängida

koos vanematega, tegeleda lemmikloomadega, värvida ja joonistada, mängida lauamänge, mängida

kokka, kuulata muinasjutte, laulda, käia huviringides (spordi- ja muusikaringid), mängida oma

mänguasjadega. Tähelepanu väärib vastus, kus on mainitud, et kui puuduksid piirangud arvuti

kasutamise osas vanemate poolt, siis oleks laps arvutis, samas kui suunata õue, leiab ta seal alati

endale meelepärase tegevuse.

3.4 Lastevanemate arvamused ja teadlikkus nutivahenditest

Uuringust selgus, et vastajad näevad nutivahendeid, kui tänapäevaseid arendavaid vahendeid 35,8 %

arvates, kui mitte arendavaid vahendeid 27,4 % ja kes lisas põhjendusse, et vahendid on nii

arendavad, kui mitte arendavad, nende vastajate hulk oli 37 %. Märksa vähem oldi arvamusel,

et nutivahendid rikuvad ainult silmi ning pärsivad iseseisvat mõtlemist (2,47 %).

Andmete analüüsist selgus, et lapsevanemate arvates arendavad tänapäevased nutivahendid lastes

erinevaid oskuseid ja laiendavad silmaringi (8,6 %). Kõige rohkem vanemaid arvab, et nutivahendi

kasutamisel õpib laps erinevaid keeli (17 %), eraldi on märgitud inglise ja vene keele oskuse

omandamine läbi nutivahendi. 14,8 % vanematest on märkinud, et digivahendite abil on lapsed

omandanud tähtede ja numbrite tundmist ning samuti õppinud ka lugema ja kirjutama. 4,8 %

vastanutest arvab, et läbi vahendite on laps ära õppinud laule ning laps on musikaalne tänu

nutivahendile, omandanud loogilise mõtlemise (4,94 %), arvuti kasutamise oskuse (7,41 %), on

tekkinud parem reaktsioonikiirus (4,94 %), värvuste tundmine (4, 94 %) ja arendavate mängude

mängimise oskus (nt. Jänku Jussi veebilehel olevad mängud) (7, 41 %). Samuti selgus uuringust,

et lapsed on omandanud oskuse olla tähelepanelik, kohusetundlik, oskavad teistega rohkem

arvestada, pidada kinni kokkulepetest (2,47 %). Kindlasti treenib nutiseadme kasutus lapse mälu

ja ruumilist mõtlemist (1,23 %). Vastajatest 1,23 % ei osanud täpsemalt kirjeldada, mis oskuseid

või teadmisi võiks arendada lapses tänapäevased ekraanimeedia vahendid.

Küsimusele, kas Teie arvates vajaksid 3-5.a lapsed nutivahendite kasutamise juures täiskasvanu

poolset juhendamist ? vastasid enamus lapsevanemad jaatavalt (97,53 %) ja eitavalt (2,47 %)

vastanutest.

Tegemist on põhiliselt empiirilise uurimusega ning tegemisel kasutati küsitlust, millega uuriti

lastevanemate kogemust ning nägemust digitaalsete ekraanimeedia vahendite kasutatavuses 3-5.a

laste seas. Samas oli olemas ka teoreetiline osa, sest kasutatud oli erinevaid materjale, mis on seotud

töö teemaga ning lugeda sai ka autori oma arvamust asjast. Minu arvates olid empiiriline ja

teoreetiline osa kooskõlas, sest mõlemad käsitlesid sama teemat.

Minu jaoks oli uus teadmine kindlasti see, et lapsed hakkavad nutivahendeid kasutama alates

esimesest eluaastast. Samuti oli üllatav see, et lapsed vaatavad telerist peale multikate ka

spordisaateid ja uudiseid ning teadussaadet „Rakett 69". Tore oli lugeda, et kõige rohkem meeldib

lastele mängida õues  ja/ või toas, et ei istutagi kogu aeg nutivahendis. Üllatav oli ka see, et

vanemad leiavad nutiseadme kasutamises palju positiivset, et see arendab last päris palju. Järgnev

polnud mulle küll uus teadmine, aga siiski on väga oluline, et lapsevanem peab ikkagi seadma

lapsele piirangud ja reeglid nutiseadme kasutamiseks, sest nii on kasutamine arendav ning ei

mõjuta eriti lapse tervist. On oluline jälgida mida laps nutivahendis teeb ja kui palju aega seal

veedab.

Selle töö põhjal oleks kindlasti huvitav uurida edasi laste enda arvamust sellel teemal ning uurida ka

lasteaiaõpetajate nägemust sellest. Saab uurida lisaks juurde ka teistes vanustes lapsi ja küsitleda

nende vanemaid ning võrrelda tulemusi  omavahel. Kui teha sarnast uurimust mõned aastad hiljem,

siis oleks hea võrrelda, kui palju on nutivahendite kasutatavus muutunud aja jooksul 3-5 aastaste

laste seas.

Õpilepingu ja õpitu analüüs

Tegime õpilepingu ja õpitu analüüsi Padlet`is koos Epp Teekivi`ga. Töö asub siin.

Küsitluste ja testide koostamine

Selles postituses analüüsin küsimustike ja testide kasutusvõimalusi ja oma praktilist kogemust.

Küsimustiku link-
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdgFAy1v1SVHLEKuAIdika2lIeEOgjhEvxPez30fxvdW4llGQ/viewform?usp=sf_link


Testi link-
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSe6TVpss31vmBcRebbiaAoRxEXNR6rhCv7Vf19pTklBL6KH1g/viewform?usp=sf_link


Küsimustikule vastas kokku 20 inimest ja ka testile vastas kokku 20 inimest.

Küsimustiku ja testi koostamisel väga suuri probleeme polnud. Alustamine oli raske, sest kohe ei suutnud välja mõelda teemat, mille kohta üks või teine asi teha. Hiljem kui tuli mõte teha küsimustik sotsiaalmeediast, siis mõtlesin, et ei hakkagi testi jaoks uut teemat nuputama, vaid teen sama teemaga. Väike probleem oli ka vastuste saamisega, et 20 vastust täis saaks. Selle lahendasin kiiresti ja saatsin küsimustiku ja testi ka oma perekonnale ja sõpradele.
Küsimutiku ja testi koostamist saab ära kasutada näiteks uurimistöö või mõne teise lõputöö tegemisel. See on hea lihtne võimalus saada inimeste vastuseid küsimustele, mida hiljem saab ära kasutada oma töös.

Küsimustiku tulemused:

Testi tulemused:

Küsitluse ja testi tagasiside on üldiselt hea. Küsitluse hindeks olid neliteist inimest pannud viie, viis inimest nelja ja üks inimene kolme. Testi hindeks olid viisteist inimest pannud viie, neli inimest pannud nelja ja üks inimene pannud kolme.

Digipädevuste eneseanalüüs lähtuvalt DigCompEdu pädevusmudelist

1. Professionaalne seotus (Tase B1)

1.1 Organisatsiooniline suhtlus

Kasutan erinevaid digitaaltehnoloogia vahendeid, sõltuvalt kommunikatsiooni eesmärgist. Olen vastutustundlik ja eetiline, kasutades digitaalseid sidekanaleid. Minu tase organisatsioonilises suhtluses on B1. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest ma kasutan erinevaid suhtluskanaleid internetis, näiteks Facebooki, Instagrami ja Google Drive`i, kuid ei oska veel valida sobivat kanalit, vormingut ja stiili vastavas olukorras. Tahaksin saada tasemele B2, et vastavalt olukorrale ja kuulajaskonnale, oskaksin kohandada oma suhtlusstrateegiaid ja valida sobivaima suhtluskanali.

1.2 Professionaalne koostöö

Kasutan digitaaltehnoloogiaid, et teha koostööd kolleegidega, et jagada ning vahetada teadmisi ja arvamusi ühisprojektides. Minu tase professionaalses koostöös on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma kasutan koostöid tehes Google Drive`i, et jagada ja vahetada oma teadmisi kaaslastega. Selleks, et tõusta järgmisele tasemele pean ma uurima ja otsima uusi pedagoogilisi meetodeid, läbi digitaalsete kogukondade, et saada sealt uusi ideid.

1.3 Peegeldav tegevus

Olen teadlik oma digitaalse pädevuse ja koolitusvajaduste piiridest ning püüan parandada ja ajakohastada oma digitaalset pedagoogilist pädevust katsetamise ja erialaõppe kaudu. Minu tase peegeldavas tegevuses on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest läksin õppima ülikooli alushariduse pedagoogiks ning pean läbima õppekava raames loengu Haridustehnoloogia õppeprotsessis. Selleks, et saaksin tõusta B2 tasemele, peaksin aktiivselt otsima lisaks ülikooli loengule veel kursusi või muid õppimisvõimalusi. Samuti peaksin hakkama arutlema kaaslastega, kuidas kasutada digitaaltehnoloogiaid pedagoogiliste pädevuste uuendamiseks ja arendamiseks.

1.4 Digitaalne järjepidevus.

Kasutan internetti, et ajakohastada oma ainevaldkonna või pedagoogilisi teadmisi. Minu tase digitaalses järjepidevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest otsin ülikooli loengute raames antud ülesannete lahendamiseks või täitmiseks vajalikke teadmisi ja informatsiooni internetist, läbi Google otsingumootori. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean otsima internetist sobivaid koolitusi ja muid võimalusi kutsealaseks arenguks.

2. Digitaalsed ressursid (Tase B1)

2.1 Digitaalsete ressursside valimine

Oskan filtreerida otsingu tulemusi, et leida sobivaid vasteid oma teema kohta. Oskan hinnata leitud informatsiooni kvaliteeti. Minu tase digitaalsete ressursside valimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan aru saada, kas leitud informatsioon on ajakohane, oskan leida digitaalsete ressursside autoreid ja lugeda tagasisidet. Oskan valida informatsiooni sellisel kujul, mis on põnev ka teistele. Näiteks kui otsin Google`st mingit informatsiooni ja näen, et see on avalikustatud aastal 2000, siis mõistan, et info võib olla aegunud. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima kuidas saan muuta ja kohandada leitud informatsiooni ja määrata nende usaldusväärsust ja sobivust konkreetse õppe eesmärgi jaoks. Kasutatud ressursside kohta pean õppima andma tagasisidet.

2.2 Digitaalsete ressursside loomine ja muutmine

Kasutan digitaalseid ressursse ning kujundan ja muudan neid. Teen digitaalseid esitlusi õppimise eesmärgil. Minu tase digitaalsete ressursside loomises ja muutmises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan muuta ja kohandada olemasolevat Wordi dokumenti ja luua esitlust Powerpointis. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima, kuidas integreerida animatsioone, linke, multimeediume või muid interaktiivseid elemente oma digitaalsesse esitlusse.

2.3 Digitaalressursside haldamine, kaitse ja jagamine.

Tean, et mõned internetis leitavad ressursid on autoriõigustega kaitstud. Jagan ressursse, pannes need digitaalsesse keskkonda, üleslaadimise või manustamise teel. Kaitsen efektiivselt isiklikke andmeid ja piiran vajadusel ressurssidele juurdepääsu. Oskan õigesti viidata  autorikaitse all olevatele ressurssidele. Minu tase digitaalressursside haldamises, kaitses ja jagamises on B2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest oskan Google Drive`i keskkonnas oma isiklikke ressursse jagada ja kaitsta vastavalt vajadusele ning lisada viiteid. Selleks, et jõuda tasemele C1, pean õppima lisama litsentse veebis avaldavatele ressurssidele.

3. Õppimine ja õpetamine (Tase B1)

3.1 Õppetöö

Oskan kasutada olemasolevaid klassiruumi tehnoloogiaid, nendeks on arvutid, projektorid ja digitaalsed tahvlid. Oskan valida digitaalset vahendit, vastavalt õppe eesmärgile. Minu tase õppetöös on A2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest kasutan peaaegu igapäevaselt arvutit ja olen kasutanud klassiruumis projektoreid. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima korraldama ja haldama digitaalseadmete integreerimist õppimis- ja õpetamisprotsessis.

3.2 Juhendamine

Kasutan kaaslastega ühist suhtluskanalit, et saaksime aidata üksteist ja olen nendega tihti kontaktis. Minu tase juhendamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan grupivestluseks erinevaid kanaleid, nagu Facebook, Skype ja Google Drive. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima suhtlema sellises digitaalses keskkonnas, kus saan jälgida teiste käitumist ja pakkuda vajadusel individuaalset juhendamist.

3.3 Koostööpõhine õpe

Julgustan kaaslasi rakendama kollektiivsetes tegevustes või projektides digitaaltehnoloogiaid. Ma kujundan koos kaaslastega koostööprojekte, kasutades digitaaltehnoloogiaid ja dokumenteerime oma koostööd digitaaltehnoloogiate abil. Minu tase koostööpõhises õppes on B1. Tean, et olen täna just sellisel tasemel, sest kasutan koostööülesannete täitmiseks Google Drive`i. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima sellise digitaalse õpikeskkonna loomist, kus saan jälgida ja juhendada liikmete koostööd.

3.4 Isereguleeritud õppimine

Kasutan digitaaltehnoloogiaid enesehindamiseks, tõendite kogumiseks ja tegevuste salvestamiseks. Minu tase isereguleeritud õppimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan internetikeskkonda Blogger, kus on minu e-portfolio, kuhu postitan oma töid. Hiljem saan kirjutatud tööde põhjal enda arengut hinnata. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean digitaaltehnoloogia toetusel õppima välja töötama, rakendama ja läbi vaatama sobivaid enesehindamise kriteeriume.

4. Hindamine (Tase A2)

4.1 Hindamisstrateegiad

Kasutan mõnda olemasolevat digitaaltehnoloogiat formatiivseks või summaarseks hindamiseks. Minu tase hindamisstrateegiates on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan luua mängu internetikeskkonnas Kahoot, mille kaudu on lihtne hinnata kaaslaste teadmisi. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima tegema valikut erinevate digitaaltehnoloogiliste võimaluste vahel, kuidas hinnata õpitulemust kõige sobivamal viisil.

4.2 Tõendite analüüsimine

Olen teadlik, et õpetamisprotsessis saab kasutada digitaalseid hindamisvahendeid, et anda õigeaegset tagasisidet. Minu tase tõendite analüüsimises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan kasutada internetikeskkonda Kahoot, kus saab tagasisidet kohe mängu lõpus. Selleks, et jõuda tasemele B1, pean õppima hindama digitaalsete hindamistulemuste põhjal saadud andmeid.

4.3 Tagasiside ja planeerimine

Ma ei tea, kuidas digitaaltehnoloogiad aitavad mul õppijatele tagasisidet pakkuda või oma õpetamisstrateegiaid kohandada. Minu tase tagasiside ja planeerimise osas on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ei oska kasutada ühtegi tagasisidet pakkuvat digitaaltehnoloogiat. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima kasutama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis annavad ülevaate õppijate edusammudest ja läbi mille saab anda tagasisidet ja nõuandeid.

5. Õpilaste mõjuvõimu suurendamine (Tase A2)

5.1 Juurdepääs ja kaasamine

Mõistan, kuidas digitaaltehnoloogia kasutamine loob lõhe ja kuidas õpilaste sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused mõjutavad tehnoloogia kasutamist. Minu tase juurdepääsus ja kaasamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma mõistan, et kõigil pole võimalik endale soetada digivahendeid. Selleks, et jõuda tasemel B2, pean õppima valima digitaalse pedagoogilise strateegia, mis arvestab õppurite vajadusi ja piiranguid.

5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine

Ma ei tea, kuidas digitaaltehnoloogiad aitavad mul pakkuda personaliseeritud õppimisvõimalusi. Minu tase diferentseerimises ja isikupärastamises on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma ei tea ühtegi keskkonda ega tarkvara, mis aitaks mul pakkuda personaliseeritud õppimisvõimalust. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean teada saama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis võimaldaksid õppe isikupärastamist, näiteks pakkudes tegevusi erinevatel kiirustel ja tasanditel.

5.3 Õppurite aktiivne kaasamine .

Kasuta digitaaltehnoloogiaid, et visualiseerida ja selgitada oma teemat motiveerivalt ja huvitavalt, kasutades videoid. Minu tase õppurite aktiivses kaasamises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan koostada kaasavat mängu Kahootis või leida huvitavat videot Youtube`st. Selleks, et jõuda B1 tasemele, pean õppima valima kõige sobivamat tööriista, õppija aktiivse kaasamise soodustamiseks.

6. Õppurite digitaalse pädevuse hõlbustamine (Tase A1)

6.1 Teavitamine ja meediapädevus

Soovitan otsida informatsiooni digitehnoloogiat kasutades. Minu tase teavitamises ja meediapädevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan soovitada Google otsingumootorit. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima õpetama õppijatele, kuidas leida teavet, kuidas seda usaldusväärselt hinnata, kuidas võrrelda ja ühendada erinevatest allikatest saadud teavet.

6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö

Olen harva mõelnud sellele, kuidas saaksin edendada õppijate digitaalset suhtlemist ja koostööd. Minu tase digitaalses kommunikatsioonis ja koostöös on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma ei tea, kuidas edendada õppijate digitaalset suhtemist. Selleks, et jõuda tasemel A2, pean õppima julgustama õppijaid suhtlema digitaaltehnoloogiaid kasutades.

6.3 Digitaalse infosisu loomine

Tean, et olen digitaalse infosisu loomises tasemel A1,  sest ma ei tea, kuidas saaks edendada digitaalse sisu loomist õppurite poolt. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima julgustama õppijaid kasutama digitaalseid tehnoloogiaid eneseväljendamiseks, näiteks looma videoid, tekste ja pilte.

6.4. Vastutustundlik kasutamine

Olen teadlik, et digitaaltehnoloogia võib mõjuda õppijate heaolule nii positiivselt kui ka negatiivselt. Minu tase vastutustundlikkus kasutamises on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest tean, mida on sobilik internetti postitada ja mida mitte ning kuidas internetis turvaliselt tegutseda. Selleks, et jõuda tasemele A2, pean õppima, kuidas toetada õppijate teadlikkust sellest, kuidas digitaaltehnoloogiad võivad mõjutada tervist ja heaolu.

6.5 Digitaalprobleemide lahendamine

Ma olen digitaalprobleemide lahendamises tasemel A1, sest ma ei tea, kuidas edendada õppijate digitaalsete probleemide lahendamist. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima, kuidas aidata lahendada teistel digitaalprobleeme.