Turvaline tehnoloogia kasutamine

Tänapäeva maailmas on väga olulisel kohal tehnoloogia. Seda kasutatakse aina rohkem ning juba väga varajasest east. Tehnoloogia ümbritseb meid igal pool ning oskused seda kasutada on väga vajalikud. Mitte lihtsalt kasutada, vaid oluline on ka teadlikkus turvalisest kasutamisest.

Tehnoloogia arenemise kõige suurem mõju avaldub just lastele, sest enamasti on just nemad, need kõige aktiivsemad kasutajad. Peale kõigi nende positiivsete asjade,  mida tehnoloogia meile annab on ka negatiivset. Veetes palju aega nutivahendis, võivad tekkida terviseprobleemid. Enamasti on kaebusteks silmavalu, peavalu, käevalu ja seljavalu.(Lai ja Uri 2008) Kui juba kümneaastastel on sellised mured, siis mis saab kui nad on viiekümneaastased? Väiksed lapsed ei mõtle sellele ning sekkuma peaks lapsevanem, kes kehtestaks reeglid ja jälgiks last.

Lapsed hakkavad nutivahendeid kasutama juba väiksest peale, kuid nad ei ole siis veel teadlikud internetis varitsevatest ohtudest. Juba ühe või kahe aastaste jaoks tundub tehnoloogia ülimalt põnev, see eredalt helendav ekraan, mis sisaldab endas nii palju võimalusi lihtsalt kutsub seda avastama. Nii pisikesed lapsed kasutavad internetti enamasti multikate vaatamiseks, sest erinevate suhtluskeskkkondade kasutamiseks on nad veel liiga väikesed ja see on nende jaoks keeruline. Samas on lapsed väga kiired õppijad ja juba mõne aasta möödudes oskavad nad võib olla, et rohkemgi tehnoloogiat kasutada kui nende vanemad. See ei tähenda seda, et ka nende teadlikkus tehnoloogia turvalisest kasutamisest kasvaks. Lapsed on väikesed ning ei usu veel, et keegi või miski neile halba teeks, nad usuvad ja usaldavad kõike ja kõiki. Nad ei mõtle sellele, et järgnev klikk mingile kahtlasele lingile või reklaamile, võib arvuti kokku jooksutada. Peale viiruste on veel internetis kahtlased inimesed, kes meelitavad lapsi ning on väga ohtlikud. Samuti võivad nad arvutisse sisse häkkida ning varastada inimeste väga olulisi isiklikke andmeid. Väga ohtlikud on näiteks ostud internetis, kuhu peab lisama krediitkaardi andmeid, sest sisestades neid kuhugi ilma veendumata, et see on ohutu, võib väga lihtsasti langeda pettuse ohvriks. Selleks, et sellised asju vältida on lastele mõeldud spetsiaalsed veebikeskkonnad, kus ei löö ette kahtlaseid reklaame, millele klikkida ja seal ei ole kahtlasi inimesi, kes lapsele kuidagi ohtlikud on. Kõige olulisem roll on kindlasti täiskasvanul, kes peaks lapse teadmiseid suurendama turvalise tehnoloogia kasutamise osas.

Täiskasvanu, selleks võib olla kas lapsevanem või õpetaja, võiks hoolitseda selle eest, et laps oskaks tehnoloogiat kasutades vältida ohtusid. Esiteks on oluline jälgida aega-ajalt seda, mida laps internetis teeb ning kindlasti rääkida, milliseid ohtusid võib tehnoloogia sisaldada. Lapse teadlikkuse tõstmiseks on internetti loodud head veebilehed, mis on abiks ka lapsevanemale. Näiteks rääkides lapsele ohtudest, saab ka videos neid näidata ning laps võib asjast nii palju paremini aru saada. Teiseks on hästi oluline tõmmata arvutisse viirusetõrjed, mis ohu tekkimise korral on suureks abiks ja aitab ära hoida suurema katastroofi, kui midagi peakski kogemata valesti minema. Kindlasti on väga oluline ka paika panna reeglid, kui kaua arvutis olla võib. See on selleks, et laps ei istuks terve päev nutivahendis, sest see kahjustab tema tervist. Peale selle, et õpetada lapsi tehnoloogiat turvaliselt kasutama, tuleb ka täiskasvanul oma tegemised internetis kriitilise pilguga üle vaadata ja ettevaatlik olla. Olles teadlik, et laps võtab eeskujuks just oma vanemad või õpetaja, peaksid nad järgima samu reegleid, mida ise lastele õpetavad.

Leppides sellega, et tehnoloogia on tänapäeva maailmas inimese jaoks vajalik ja lahutamatu elu osa, ei tohi ära unustada ka päriselu. Täiskasvanud inimesena tuleb seada piire ja vältida ohtusid ning aidata lastel turvaliselt tehnoloogiat kasutada, sest siis võib nutivahendiga tegutsemine olla vägagi arendav.




Kasutatud allikad

1. Lai, K. ja Uri, H. (2008) Arvuti/Interneti kasutamise negatiivne mõju õpilaste tervisele. Loetud aadressil http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10405/5592/  (21.09.2018)

Õppimine ja õpetamine. Mina õppijana ning minu ootused ja soovid.

Mõisted "õppimine" ja "õpetamine" tähendavad kahte erinevat asja, kuid nad on omavahel väga tihedalt seotud. Minu jaoks tähendab õppimine, millegi uue omandamist, olemasolevate teadmiste muutmist ja seoste loomist. Selleks, et õppida vajame kedagi, kes meid õpetaks ja just õpetamine aitabki õppimist esile kutsuda. Seega õpetamine tähendabki teadmiste ja oskuste edasi andmist, kellelegi, kes soovib neid omandada. Samas olles õpetaja rollis võime ka ise midagi uut juurde õppida.
Inimene õpib iga päev ja saab erinevaid õppetunde. Enamasti toimubki õppimine läbi kogemuste. Me ei õpi mitte ainult koolis, vaid ka kodus, tööl olles ja üldse tehes igapäevatoimetusi. Õppimine võibki toimuda erinevatel viisidel, näiteks koolis õppides on meil võimalus teadmisi omandada koha peal, mida nimetatakse päevaõppeks, kuid saame õppida ka iseseisvalt, mis on siis tsükliõpe. Selliseid võimalusi pakutakse näiteks ülikoolides ja minu arvates on see väga hea, sest nii saab õppija valida omale kõige meelepärasema viisi. Õpitakse ka erinevatel koolitustel, kus siis sarnaselt koolilegi, annab teadmiseid edasi inimene, kes oskab ja teab juba seda kõike, sest on ise eelnevalt seda juba õppinud. Samuti toimub õppimine ka igapäevaelus, kust saadud õppetunnid on eluks võib olla, et isegi kõige vajalikumad, sest need võivad aidata meil elus püsida, Näiteks pannes käe kuumale pliidile saame haiget ja vigastame ennast, seega  järgmine kord me seda enam ei tee, sest meil on eelnevalt olemas ja meeles halb kogemus. Mõeldes õpetamisele, tulevad meile õpetajate rollis enamasti meelde õpetajad koolis või lasteaias ja õppejõud ülikoolis, kuid meid võivad õpetada ka vanemad, vanavanemad ja sõbrad. Kõik kellel on teadmised või oskused selle teema kohta, mida parasjagu omandatakse. Õpetamine toimubki enamasti nii, et õpetaja seletab ja räägib õpitava teema kohta ning õppijad kuulavad ja jätavad meelde. Hilisema kordamise ja meelde tuletamise jaoks võib õppija kirjutada vajaliku üles või kasutada diktofoni, muidugi juhul kui õpetaja/õppejõud lubab.
Seda kui hästi me õpitut omandame ja sellest aru saame oleneb väga palju õpetajast/õppejõust, seega mõjutavad nad väga palju õppimist. Kui õpetaja/õppejõud on väga monotoonne, ei väljenda emotsioone ja räägib teemadest väga igavalt on õpitavat palju raskem omandada, sest õppijatel hakkab igav ja nad ei suuda kuulata ning hakkavad tegelema kõrvaliste asjadega. Samas kui õpetaja/õppejõud on energiline, räägib teemadest põnevalt, toob näiteid päriselust, teeb rühmatöid ja erinevaid mänge, mis on seotud õpitavaga, siis on kõike palju parem ja lihtsam omandada ning ka õppetöö on palju toredam.
Üliõpilasel peab olema tahtejõudu, kohusetunnet ning tal peaksid olema kindlad sihid ja eesmärgid, mis aitavad säilitada motivatsiooni. Kuna üliõpilane teab mida ta õppida tahab, siis peaks ta ka piisavalt pingutama, et saavutada soovitud eesmärk ehk saada kätte kõrgharidus ja õppida selgeks unistuste amet.
Lisaks teemadele, mille teevad selgeks õppejõud, peab üliõpilane olema ise väga aktiivne ja õppima ise juurde. Näiteks lugedes erialast kirjandust või vaadates erialaga seotuid videoid. Üliõpilane peab õpingutes andma endast maksimaalse ehk tegema ära vajalikud tööd ja käima kohal loengutes. Ta peab teadma, et ta õpib ainult endale ja selleks ise väga palju pingutama. Ka iseseisvusˇon üliõpilase omadustest väga oluline, sest ta peab ise kõigega hakkama saama, kuid teab, et talle on toeks ja abiks õppejõud ja kursusekaaslased.
Üliõpilaseks olemine tähendab mulle võimalust omandada oma unistuste eriala ja anda oma panus alusharidusse. Lisaks sellele saan täiendada ka oma teadmiseid ja õppida juurde palju uut ja põnevat. Õpingute käigus saan käia palju praktikatel. See on hea võimalus näha, kuidas lasteaedades päriselt töö käib, vahelduseks teooria õppimisele. Üliõpilaseks olemine tähendab mulle ka koostööd kursusekaaslastega, sest me kõik pingutame ühe ja sama eesmärgi nimel.
Õppejõududelt ootan huvitavaid loenguid ja palju uusi teadmiseid. Samuti mõistmist, abi ja õiglast tagasisidet õpingutel.
Ülikooli õppima tulles, peame endale teadvustama, et kõik mis me õpime, õpime iseendale. Seega tulles ülikooli peaks õpingutest võtma kõik, mis võtta annab ja saada vajalikud teadmised. Tuleb teha ära vajalikud tööd ja osaleda erinevates loengutes ja praktikatel, sest see aitab jõuda lähemale millelegi, mille pärast ülikooli oleme tulnud.
Maailmas on palju asju, mis aitavad või takistavad meil eesmärki saavutada. Nii on ka ülikoolis neid asju, mis toetavad ja takistavad õppimist. Toetavad tegurid on kindlasti perekond, abivamid kursusekaaslased ja õppejõud ning põnevad loengud ja praktikad. Taksitavad tegurid on igavad ja keerulised loengud ning hetked kui tekib motivatsiooni langus, kuid kõik takistused on ületatavad ning suur tahtejõud aitab saavutada eesmärgid.

Õpileping

Teema

Soovin arendada oma digipädevusi ning kujundada haridustehnoloogilisi pädevusi, et hiljem tööle minnes saaksin rakendada neid teadmiseid lasteaias.

Eesmärgid

Minu eesmärgiks ongi arendada oma digipädevusi ja õppida tehnoloogiaga õppeprotsessi mitmekesistama. Tahan õppida kasutama erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi, et hiljem oskaksin tehnoloogiat kasutada lasteaias ning teha lastega erinevates keskkondades arendavaid tegevusi. Seda kõike soovin õppida just seetõttu, et tänapäeva maailmas areneb tehnoloogia meeletu kiirusega ning nutivahendeid kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Just see sunnibki mind õppima, sest ma tahan tänapäeva maailmas hästi hakkama saada ning kindlasti soovin omandada ka alushariduse pedagoogi eriala, kus neid teadmiseid on väga vaja.

Strateegiad

Selleks, et saavutada oma eesmärke pean kindlasti esiteks oskama oma aega planeerida, et asjad ei kuhjuks. Teen kõik asjad õigel ajal ära ja pean tähtaegadest kinni. Pean käima kohal kõikides loengutes ja andma endast seal maksimaalse.

Vahendid/ressursid

Eesmärkide saavutamiseks on mul vaja kindlasti nutivahendeid ja nende kasutamiseks algteadmisi, samuti läheb vaja ka erinevaid interneti keskkondi. Olulised on kindlasti õppejõud, kes teavad mida teha ja oskavad aidata. Ka kohustuslik kirjandus ja erinevad õppematerjalid on väga olulised. Palju motivatsiooni ja abi saab ka kursusekaaslastelt ja kindlasti on väga oluline toetav perekond.

Hindamine

Ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud siis, kui olen ära teinud kõik vajalikud tööd ja saanud nende eest positiivseid hindeid. Kindlasti ka see, et õpingute lõppedes oskan tehnoloogiat, nutivahendeid ja erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi paremini kasutada. Seda kõike tõestabki kursuse edukas läbimine ja see, et saan jätkata oma õpinguid Tallinna Ülikoolis kuni saan kätte kõrghariduse ja lõpetan kooli. Hiljem oskan ka rakendada uusi teadmiseid oma töös lasteaiaõpetajana.

Enesetutvustus

Minu nimi on Maiken Soosalu ja ma olen 19 aastane. Elan praegu Tallinnas, kuid pärit olen Ida-Virumaalt. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi ning aastal 2018 asusin õppima Tallinna Ülikooli. Kuna soovin anda oma panuse alusharidusse, läksingi õppima alushariduse pedagoogiks. Mulle meeldib väga lastega tegeleda, sest nad on nii siirad, ausad ja armsad. Tulevikus õpetan lapsi, kuid usun, et ka nendel on mulle palju õpetada. Veel meeldib mulle väga laulda, aga ma pelgan avalikku esinemist. Laulmas hakkasin käima juba lasteaias ning hiljem lisandus ka kunstikool. Kahjuks pidin mõlemad pooleli jätma põhikooli eelviimases klassis, sest õppida anti palju ja ma lihtsalt poleks jõudnud, kuid hea haridus on minu jaoks oluline. Oma iseloomult olen rõõmsameelne, abivalmis, sõbralik ning mul on suur empaatiavõime. Üldse ei meeldi üksluisus, sest ootamatud vahvad seiklused on nii põnevad.