Digitaalse õppematerjali loomine

Otsustasin luua õppematerjali keskkonnas learningapps.org. Õppematerjali ülesandeks on viia kokku omavahel loomaema ja loomalaps. Õppematerjalis on lõimitud mina ja keskkond ja keel ja kõne. Õppematerjal on loodud 5-6 aastastele lastele.
Loodud õppematerjal asub siin.

Õppematerjali õpieesmärgid:

• Laps oskab nimetada tuttavaid loomi ja loomalapsi.
• Laps tunneb pildilt ära loomaema ja loomalapse.

Motiveerivus ja eakohasus

Õppematerjal on kasutatav erinevas vanuses lastega, eelkõige 5-6 aastastega, kuid ka vanemate või nooremate lastega, kes mõistavad seda teemat. Õppematerjal on nii sisult kui ka raskusastmelt eakohane. Usun, et antud õppematerjal on huvitav ja õppimist motiveeriv. Enne mängu mängimist peaks lastega rääkima, millised loomad on olemas ja vaatama pilte. Samuti rääkima loomalastest ja nende nimetustest. Õppijat motiveerivad õppematerjalis olevad pildid ja see, et igale pildile tuleb leida paariline ning samuti motiveerib tagasiside, kui laps vajutab lahenduse kontrollimise nuppu.

Ainealane korrektsus

Kasutasin õppematejalis teemakohaseid pilte. Materjalis esitatavad andmed on õiged.


Sobiv maht

Antud õppematerjal on sobiva mahuga. Ei sisalda liiga palju pilte, et laps ära väsiks ning samas pole ka liiga vähe pilte. Laps saab mõelda ja pilte ühendada just nii kaua kui temal selleks aega läheb.

Interaktiivsus

Õppematerjal on interaktiivne, sest reageerib õppija tegevusele. Laps lohistab valitud pildi õige pildi juurde ning õige vastuse korral, need pildid ühenduvad omavahel. Kui pildid ühenduvad, siis saab laps aru, et tema vastus oli õige. See on ka tagasiside tema tegevusele. Õppematerjalis kasutatavad interaktiivsed tegevused aitavad õppijal materjali paremini omandada, sest lapsel on huvitav otsida piltide seast paarilisi.

Kujundus

Antud kujundus aitab lapsel materjali paremini omandada, sest laps saab pilte liigutada. Õppematerjal moodustab ühtse terviku, sest ükski selle osa ei tekita küsimusi. Õppematerjali olulised detailid on lihtsasti leitavad, taustast selgelt eristuvad ja piisavalt suured. Pildid loomadest on värvilised.

Keeleline korrektsus

Õppematerjal on keeleliselt korrektne. Kasutatud on suuri tähti ehk kirjatähti, et laps, kes tunneb juba tähti, oskaks neid sõnu lugeda.

Tehniline korrektsus

Antud õppematerjal on tehniliselt töökorras, vajalikud vahendid töötavad ettenähtult. Kui viia kokku õige loomaema ja loomalaps, siis need pildid ühenduvad omavahel.

Ühilduvus

Õppematerjal on kasutatav eri tüüpi seadmetega, näiteks arvuti, nutitelefon ja tahvelarvuti. Samuti on kasutatav erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows ja iOS.

Eneseanalüüs lähtuvalt DigCompEdu raamistikust

1. Professionaalne seotus (tase B2)

1.1 Organisatsiooniline suhtlus

Oskan valida antud suhtluseesmärgi ja konteksti jaoks kõige sobivama kanali, formaadi ja stiili. Kohandan oma suhtlusstrateegiaid konkreetse sihtrühma jaoks. Minu tase organisatsioonilises suhtluses on B2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest vastavalt olukorrale oskan valida sobivat suhtluskanalit ja suhtlusstrateegiat. Kui ma suhtlen oma praktika juhendajaga, siis ma teen seda Gmailis ja minu suhtlusstreteegia on ametlik, kuid suheldes sõpradega, valin suhtluskanaliks Messengeri ja seal suhtleme omavahel vabalt. Tahaksin saada tasemele C1, sest tahaksin osata hinnata ja arutada, kuidas digitaaltehnoloogiaid organisatsiooni- ja individuaalses suhtluses tõhusalt kasutatakse.

1.2 Professionaalne koostöö

Kasutan digitaaltehnoloogiaid, et teha koostööd kolleegidega, et jagada ning vahetada teadmisi ja arvamusi ühisprojektides. Minu tase professionaalses koostöös on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma kasutan koostöid tehes Google Drive`i, et jagada ja vahetada oma teadmisi kaaslastega. Selleks, et tõusta järgmisele tasemele pean ma uurima ja otsima uusi pedagoogilisi meetodeid, läbi digitaalsete kogukondade, et saada sealt uusi ideid.

1.3 Peegeldav tegevus

Otsin aktiivselt parimaid tavasid või muid nõuandeid, et omaenda digipedagoogikat ja laiemaid digipädevusi täiustada. Hindan ja arutan, kuidas kasutada digitehnoloogiaid hariduspraktika uuendusteks ja parendamiseks. Minu tase peegeldavas tegevuses on B2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest valisin ülikoolis haridustehnoloogia suuna, et täiustada enda digipädevusi ja areneda selles valdkonnas. Samuti arutlen oma kursusekaaslastega, kuidas digitehnoloogiat lõimida õppetegevustesse ja kuidas läbi digivahendi kasutamise õpitav teema paremini kinnistuks. Selleks, et tõusta tasemel C1, pean jälgima praeguseid uuendusliku õpetamise uuringuid ja integreerima uurimistulemused oma praktikasse.

1.4 Digitaalne järjepidevus.

Kasutan internetti oma aine- või pedagoogiliste teadmiste uuendamiseks. Minu tase digitaalses järjepidevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest otsin ülikooli loengute raames antud ülesannete lahendamiseks või täitmiseks vajalikke teadmisi ja informatsiooni internetist, läbi Google otsingumootori. Samuti kasutan materjalide otsimiseks ka ülikooli andmebaase. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean otsima internetist sobivaid koolitusi ja muid võimalusi kutsealaseks arenguks.

2. Digitaalsed ressursid (tase B1)

2.1 Digitaalsete ressursside valimine

Oskan filtreerida otsingu tulemusi, et leida sobivaid vasteid oma teema kohta. Oskan hinnata leitud informatsiooni kvaliteeti. Valin ressursid, mis minu õppijatele võivad meeldida. Minu tase digitaalsete ressursside valimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan aru saada, kas leitud informatsioon on ajakohane, oskan leida digitaalsete ressursside autoreid ja lugeda tagasisidet. Samuti oskan valida oma õppijatele ressursid, mis neile meeldivad, küsides seda nende käest ning neid jälgides. Mõistan, et kui leitud informatsioon on avalikustatud mitmeid aastaid tagasi, siis see informatsioon võib olla aegunud. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima kuidas saan muuta ja kohandada leitud informatsiooni ning määrata nende usaldusväärsust ja sobivust konkreetse õppe eesmärgi jaoks. Kasutatud ressursside kohta pean õppima andma tagasisidet.

2.2 Digitaalsete ressursside loomine ja muutmine

Kasutan digitaalseid ressursse ning kujundan ja muudan neid. Muudan neid põhiliste tööriistades ja strateegiate abil. Teen digitaalseid esitlusi õppimise eesmärgil. Minu tase digitaalsete ressursside loomises ja muutmises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan muuta ja kohandada olemasolevat Wordi dokumenti ja luua esitlust Powerpointis. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima, kuidas integreerida animatsioone, linke, multimeediume või muid interaktiivseid elemente oma digitaalsesse esitlusse.

2.3 Digitaalressursside haldamine, kaitse ja jagamine.

Oskan ressursse professionaalselt jagada. Kaitsen tõhusalt isiklikke ja tundlikke andmeid ning piiran vastavalt vajadusele ressurssidele juurdepääsu. Oskan õigesti viidata autorikaitse all olevatele ressurssidele. Minu tase digitaalressursside haldamises, kaitses ja jagamises on B2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest oskan piirata juurdepääsu vastavalt vajadusele oma isiklikele ressurssidele Google Drive keskkonnas. Samuti oskan neid ressursse kaitsta ja professionaalselt jagada. Selleks, et jõuda tasemele C1, pean õppima lisama litsentse veebis avaldavatele ressurssidele.

3. Õppimine ja õpetamine (tase B1)

3.1 Õppetöö

Integreerin olemasolevaid digitaaltehnoloogiaid õppeprotsessi. Minu tase õppetöös on B1. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest praktikal olles kasutasin erinevaid digitaaltehnoloogia vahendeid ja integreerisin neid õppeprotsessi. Näiteks õpetasin lastele Bee-Bot´i abiga koduloomi ja lapsed märkasid talve märke palju rohkem, siis kui nad neid pildistasid. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean digitehnoloogiate abil pedagoogilisi strateegiaid täiustama.

3.2 Juhendamine

Kasutan kaaslastega ühist suhtluskanalit, et saaksime aidata üksteist ja olen nendega tihti kontaktis. Minu tase juhendamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan grupivestluseks erinevaid kanaleid, nagu Facebook, Messenger ja Google Drive. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima suhtlema sellises digitaalses keskkonnas, kus saan jälgida teiste käitumist ja pakkuda vajadusel individuaalset juhendamist.

3.3 Koostööpõhine õpe

Kujundan ja viin ellu koos kaaslastega ühistegevusi, mille käigus kasutame digitaalseid tehnoloogiaid ühiste teadmiste genereerimiseks. Samuti dokumenteerime oma ühiseid jõupingutusi digitaalsete tehnoloogiate abil. Minu tase koostööpõhises õppes on B1. Tean, et olen täna just sellisel tasemel, sest koostan koos kaaslastega Google Drive keskkonnas esitlusi ja teen järjepidevalt ajaveebipostitusi keskkonnas Blogger. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima sellise digitaalse õpikeskkonna loomist, kus saan jälgida ja juhendada liikmete koostööd.

3.4 Isereguleeritud õppimine

Kasutan digitaaltehnoloogiaid enesehindamiseks, edusammude registreerimiseks ja tegevuste salvestamiseks. Minu tase isereguleeritud õppimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan internetikeskkonda Blogger, kus on minu e-portfolio, kuhu postitan oma töid. Hiljem saan kirjutatud tööde põhjal enda arengut hinnata. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean digitaaltehnoloogia toetusel õppima välja töötama, rakendama ja läbi vaatama sobivaid enesehindamise kriteeriume.

4. Hindamine (tase A2)

4.1 Hindamisstrateegiad

Kasutan kujundavaks või kokkuvõtvaks hindamiseks mõnda olemasolevat digitaaltehnoloogiat. Minu tase hindamisstrateegiates on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan luua mängu internetikeskkonnas Kahoot, mille kaudu on lihtne hinnata kaaslaste teadmisi. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima tegema valikut erinevate digitaaltehnoloogiliste võimaluste vahel, kuidas hinnata õpitulemust kõige sobivamal viisil.

4.2 Tõendite analüüsimine

Olen teadlik, et õpetamisprotsessis saab kasutada digitaalseid hindamisvahendeid, et anda tehtud edusammude kohta õigeaegset tagasisidet. Minu tase tõendite analüüsimises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan kasutada internetikeskkonda Kahoot, kus saab tagasisidet kohe mängu lõpus. Selleks, et jõuda tasemele B1, pean õppima hindama digitaalsete hindamistulemuste põhjal saadud andmeid.

4.3 Tagasiside ja planeerimine

Ma ei tea, kuidas digitaaltehnoloogia aitab mind õppijatele tagasiside andmisel või minu õpetamisstrateegiate kohandamisel. Minu tase tagasiside ja planeerimise osas on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ei oska kasutada ühtegi tagasisidet pakkuvat digitaaltehnoloogiat. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima kasutama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis annavad ülevaate õppijate edusammudest ja läbi mille saab anda tagasisidet ja nõuandeid.

5. Õpilaste mõjuvõimu suurendamine (tase B1)

5.1 Juurdepääs ja kaasamine

Ma mõistan, kuidas juurdepääs digitaaltehnoloogiale lõhestab ja kuidas mõjutavad õpilaste sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused tehnoloogia kasutamist. Minu tase juurdepääsus ja kaasamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest mõistan, et kõigil pole võimalik endale soetada või kõigil pole võimalik kasutada digitaaltehnoloogia vahendeid. Selleks, et jõuda tasemel B2, pean õppima valima digitaalse pedagoogilise strateegia, mis arvestab õppurite vajadusi ja piiranguid.

5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine

Ma ei tea, kuidas digitehnoloogiad võivad aidata mul pakkuda isikupärastatud õppimisvõimalusi. Minu tase diferentseerimises ja isikupärastamises on A1. ean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma ei tea ühtegi keskkonda ega tarkvara, mis aitaks mul pakkuda isikupärastatud õppimisvõimalust. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean teada saama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis võimaldaksid õppe isikupärastamist, näiteks pakkudes tegevusi erinevatel kiirustel ja tasanditel.

5.3 Õppurite aktiivne kaasamine

Panen õppijate aktiivse digitaaltehnoloogia kasutamise õppeprotsessi keskmesse. Oskan valida kõige sobivama vahendi õppija aktiivse kaasamise soodustamiseks antud õpikeskkonnas või konkreetse õpieesmärgi jaoks. Minu tase õppurite aktiivses kaasamises on B1. Tean, et olen täna just sellisel tasemel, sest näiteks olles praktikal mõistsin, et esimeste talve märkide märkamiseks on kõige parem need üles pildistada, et ka hiljem saaks neid vaadata ja üle korrata. Selleks, et jõuda B2 tasemele, pean kasutama erinevaid digitaaltehnoloogiaid asjakohase, rikkaliku ja tõhusa digitaalse õpikeskkonna loomiseks.

6. Õppurite digitaalse pädevuse hõlbustamine (tase A2)

6.1 Teavitamine ja meediapädevus

Soovitan ja julgusta informatsiooni otsida digitehnoloogiat kasutades. Minu tase teavitamises ja meediapädevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan soovitada kursusekaaslastele Google otsingumootorit ja ülikooli andmebaase. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima õpetama õppijatele, kuidas leida teavet, kuidas seda usaldusväärselt hinnata, kuidas võrrelda ja ühendada erinevatest allikatest saadud teavet.

6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö

Julgustan õppijaid kasutama digitaaltehnoloogiaid suheldes teiste õppijatega. Minu tase digitaalses kommunikatsioonis ja koostöös on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest suhtlen oma kursusekaaslastega Messengeris ja Google Drive keskkonnas, seejuures julgustades ka neid suhtlema nendes keskkondades. Selleks, et jõuda tasemele B1, pean rakendama õppetegevusi, milles õppijad kasutavad suhtlemiseks digitaalseid tehnoloogiaid.

6.3 Digitaalse infosisu loomine

Julgustan õppijaid kasutama digitaalseid tehnoloogiaid sisu loomiseks. Minu tase digitaalse infosisu loomises on A2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest praktikal palusin lastel teha pilti talve märkidest. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean julgustama õppijaid oma digitaalseid produktsioone avaldama ja jagama.

6.4. Vastutustundlik kasutamine

Olen teadlik, et digitaaltehnoloogia võib mõjuda õppijate heaolule nii positiivselt kui ka negatiivselt. Minu tase vastutustundlikkus kasutamises on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest tean, mida on sobilik internetti postitada ja mida mitte ning kuidas internetis turvaliselt tegutseda. Selleks, et jõuda tasemele A2, pean õppima, kuidas toetada õppijate teadlikkust sellest, kuidas digitaaltehnoloogiad võivad mõjutada tervist ja heaolu.

6.5 Digitaalprobleemide lahendamine

Ma olen digitaalprobleemide lahendamises tasemel A1, sest ma ei tea, kuidas edendada õppijate digitaalsete probleemide lahendamist. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppijaid julgustama kasutama probleemide lahendamiseks digitaaltehnoloogiaid.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs- Fotojaht

Minu õppetegevuse teemaks oli esimesed talve märgid ning tegevuse viisin läbi 5-6 aastaste lastega.  Minu tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi.
Mina ja keskkond: laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.
Keel ja kõne: laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
Matemaatika: laps oskab tahvelarvutiga pilti teha.
Liikumine: laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning liikumine. Tegevuseks läbiviimiseks oli vaja tahvelarvutit ja printerit.
Enne tegevuse algust palusin lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustasin lastele tahvelarvutit, näitasin, kuidas seda tööle panna ja kuidas pilti teha. Palusin lastel nimetada erinevaid talve märke ja küsisin, kas ka täna on õues talve märke. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning igaüks sai sõna. Peale seda palusin lastel õueriided selga panna, et õue suunduda. Kõigepealt kogunesime ukse ees ja küsisin lastelt, et kas me näeme siin lasteaia hoovis talve märke. Seletasin lastele, kuhu me nüüd läheme ja mida tegema hakkame. Liikusime jalutades jõe äärde ning ka teepeal arutasime lastega, kus mingit talve märki näha on. Lapsed ütlesid, et lombid on jääs, muru on jääs ning selle peal on härmatis, katused on lumised ning puud on raagus. Jõudes jõe äärde, jagasime lastele tahvelarvutid, et nad saaksid hakata pilte tegema. Juhendajaga abistasime lapsi . Pilte tuli väga palju erinevaid ja ilusaid. Kui kõik lapsed olid saanud oma pildid ära teha, liikusime tagasi lasteaeda. Rühmas printisime juhendajaga pildid välja ja palusime lastel uuesti vaibale koguneda, et igaüks saaks oma pildist rääkida. Iga laps rääkis, mis tema pildil näha on ja miks ta sellise pildi tegi. Lõpuks küsisin lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsin neid, kui tublid ja aktiivsed nad olid. Lapsed ütlesid, et neile väga meeldis pildistamas käia ja nad tahaksid veel minna. Samuti mainisid nad, et pildistamine oli tahvelarvutiga lihtne.
Lapsed said pildistamisega väga hästi hakkama ning pilte tuli väga erinevaid. Pildistada neile meeldis ja mõned läksid väga hoogu ning tegid väga palju pilte. Välja printisime igale lapsele ühe pildi, millest hiljem on plaanis näitus korraldada rühma seinale.
Juhendajaga arutasime, et kuna terve rühmaga korraga pildistama minna ei saanud, sest muidu oleks lapsi liiga palju olnud, siis järgmine kord läheb juhendaja ise nendega pildistama, kes veel ei saanud. Kui kõik rühma lapsed on saanud käia pildistamas, siis tuleb kõikide laste piltidest rühma seinale näitus. Tahvelarvutiga polnud ükski laps varem pildistanud, kuid telefoniga mõned olid.
Edaspidi peaks iga laps saama endale ühe tahvelarvuti ning sinna peale kleepima paberi tema nimega, et hiljem oleks kergem ja ei peaks nuputama, kes selle pildi tegi.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs-Ozobot

Õppetegevuse teemaks oli igaühel oma kodu ning tegevuse viis läbi juhendav õpetaja 5-6 aastaste lastega. Tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi.
Mina ja keskkond:  laps kirjeldab oma kodu.
Keel ja kõne: laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
Matemaatika: laps oskab kasutada Ozobot`i.
Kunst: laps oskab joonistada oma kodu ja koduteed.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning kunst. Tegevuseks oli vaja Ozobot roboti komplekti ning pliiatseid.
Enne tegevuse algust palus õpetaja lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustas ta lastele Ozobot`i ning näitas kuidas seda kasutada. Õpetaja palus igal lapsel rääkida, milline on nende kodu ja kodutee. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning iga laps sai sõna. Peale väikest arutelu jagasime lapsed kolme gruppi, millest kaks said esialgu mängima minna ning ühe grupiga liikusime laua taha istuma. Õpetaja jagas igale lapsele paberilehe, kuhu nad said joonistada oma kodu ja kodutee. Lapsed ei pidanud oma täpset koduteed joonistama, kui nad ei osanud. Nad võisid ka välja mõelda ning joonistada ühe huvitava kodutee, mille ääres leidub nii poode, mänguväljakuid kui ka puid ja põõsaid. Kõigepealt joonistasid lapsed kodutee harilikuga ette ning seejärel joonistasid värviliste pliiatsitega kodutee äärde erinevaid asju ja kohti, mida nad soovisid. Kodutee alguspunktiks oli lasteaed ning lõpp-punktiks oli kodu. Peale seda võtsime Ozobot`i komplektist neli markerit, must, sinine, punane ja roheline. Joonistasime markeritega üle eelnevalt harilikuga joonistatud tee, kuhu lisasime meelepäraseid värvikoode. Iga laps sai valida, milliseid värvikoode teha tahab. Kui koduteed olid valmis joonistatud, aitasime õpetajaga lastel Ozobot`id tee peal liikuma panna. Iga laps sai oma tee Ozobot´iga läbi käia. Peale tegevuse lõppu küsis õpetaja lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsime neid. Sama tegevust kordasime ka kahe ülejäänud grupiga.
Üldiselt said lapsed hästi hakkama, kuid teed markeritega üle joonistades ja värvikoode tehes vajasid lapsed abi. Mõndade laste värvikoode luges Ozobot väga hästi, kuid mõned koodid olid joonistatud nii, et Ozobot ei suutnud neid välja lugeda. Õpetajaga arutades selgus, et need lapsed, kellel natukene paremini välja tuli joonistamine, on üleüldiselt ka käeliselt osavamad. Muidu on lapsed ka varem Ozobot´i kasutanud, kuid värvikoode nad teinud varem ei olnud. Lastele tegevus väga meeldis ja nad tahtsid uuesti ja uuesti Ozoboti oma teele liikuma panna.
Edaspidi teeks veel väiksemad grupid, kus oleks ainult 2 või 3 last, sest selles tegevuses vajavad nad palju individuaalset abi, seega korraga mitut last aidata oli veidi keeruline.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs- Blue-Bot

Minu õppetegevuse teemaks oli koduloomad ning tegevuse viisin läbi 5-6 aastaste lastega.  Minu tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd.
Mina ja keskkond: laps teab ja tunneb kõiki koduloomi.
Keel ja kõne: laps oskab nimetada erinevaid koduloomi.
Matemaatika: laps oskab kasutada Blue-Bot põrandarobotit.
Kunst: laps väljendab joonistades fantaasiaid.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning kunst. Tegevuseks oli vaja Blue-Bot´i, liikumismatti, värvimata pilte loomadest, täringut ja pliiatseid.
Enne tegevuse algust palusin lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustasin lastele Blue-Bot põrandarobotit ja liikumismatti, mille sees olid pildid loomadest ning näitasin kuidas robotit kasutada. Palusin lastel nimetada erinevaid koduloomi, mida nad teavad ning uurisin, millised loomad neil endal kodus on. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning igaüks sai sõna. Peale seda palusin esimesel lapsel roboti tööle panna ning veeretada täringut et seejärel anda käsklus Blue-Botile, kuhu ruudule ta seisma peab jääma. Laps sai ise valida looma, kuhu pildile ta Blue-Bot´iga liikuda tahtis, arvetades käikude arvu. Kui Blue-Bot oli liikunud looma pildile, palusin lapsel nimetada see koduloom. Lõpuks andsin mati seest selle looma pildi lapse kätte, et ta saaks selle ära värvida, endale meelepäraste värvidega. Seejärel liikus mängukord edasi järgmise lapseni. Tegevus toimus nii kaua kuni kõik lapsed oli saanud tegevuse Blue-Bot´iga läbi teha. Peale tegevuse lõppu küsisin lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsin neid, kui tublid ja aktiivsed nad olid. Lastele tegevus väga meeldis ning enamik neist tahtis veel mängida. Üldiselt olid lapsed väga aktiivsed tegutsejad ning mina natuke aitasin neil Blue-Bot´i peal käike õigesti valida, et robot lõpuks õige pildini jõuaks.
Ka juhendaja arvates läks tegevus väga hästi. Arutasime, et kuna lapsed on Blue-Bot`i ka varem kasutanud, siis said nad päris hästi hakkama. Piltide värvimine meeldis just eriti tüdrukutele ning juhendaja sõnul isegi järgmine päev võrdlesid lapsed, kui palju pilte keegi ära värvis. Tegevuse käigus pidi lastele pidevalt meelde tuletama eelmise käskluse tühistamist. Käskluste andmisel said lapsed enamasti ise hästi hakkama, kuid teekonna planeerimisel meelepärase pildini, vajasid lapsed abi.
Edaspidi võiks tegevusse juurde lisada ka sõnu, et laps peab kõikide koduloomade nimetuste seast leidma enda kodulooma nimetuse.