Juhtimine on ülesannete, inimeste ja protsesside suunamine ning mõjutamine, selleks, et saavutada kavandatud eesmärke (Oha, 2014). Juhtimisprotsess koosneb juhendamisest, kontrollimisest, planeerimisest ja organiseerimisest (Veerabhadrappa, 2009, 12, viidanud Oha, 2014, 7). Oluline on seejuures just inimressursi juhtimine, mis hõlmab organisatsioonis töötajate juhtimist ning püstitatud eesmärkide saavutamise nimel tegevuse koordineerimist ja mõjutamist (Türk, 2005, 11, viidanud Oha, 2014, 7). Töötajal ja juhil peab olema usaldussuhe, et koostöö toimiks. Juhid peavad kaasa aitama töötajaid töö organiseerimisel, innustama ja tunnustama töötajat, andma nõu ning aitama eesmärke saavutada (Arif, Forbis, 754, viidanud Oha, 2014, 10). Õpetajal, kes täidab haridustehnoloogi rolli või töötab haridustehnoloogina, on oluline teada, kuidas lasteasutust juhitakse ja üldiseid juhtimise põhimõtteid, sest ka tema peab neid asju teadma oma tööd tehes. Haridustehnoloog peab samuti juhtima ja koordineerima digiõppe tegevust haridusasutuses, seega on oluline teada juhtimise põhimõtteid, et õppetöö toimiks. Haridustehnoloog aitab, nõustab ja toetab personali digivahendite kasutamisel. Ta näitab õpetajatele ja üleüldiselt personalile, kuidas digivahendeid kasutada ning viib läbi koolitusi. Samuti toetab ja nõustab õpetajaid vahendite lõimimisel õppetöösse. Seetõttu peabki olema ka õpetajate ja haridustehnoloogi vahel usaldussuhe, et õpetaja julgeks küsida abi ja nõu ning rääkida oma muredest seoses digivahendite kasutamisega.
Haridustehnoloog on inimene, kes veab eest haridusasutuses digiõpet. Nii juhtimise kui ka eestvedamise sihiks on koondada grupp saavutama eesmärke. Kuigi juhtimise ja eestvedamise vahel on erinevusi, on neil siiski palju ühist (Northouse, 2013, 14, viidanud Vapper, 2017, 22). Eestvedamine aitab kaasa tulevaste juhtide kujunemisele (White, 2006, 1501, viidanud Oha, 2014, 16). Eestvedamise käigus mõjutab juht töötajaid saavutama ühiseid eesmärke (Valk, 2009, 49, viidanud Oha, 2014, 16). Eestvedaja on inimene, kes soovib kolleege mõjutada, aitada ja toetada teatud eesmärkide saavutamisel (Brooks, 2006, 172, viidanud Oha, 2014, 16). Just seetõttu ongi haridusteholoog haridusasutuses eestvedaja rollis. Ta annab edasi oma kogemusi ja õpetab teisi digivahendeid kasutama. Kui õpetajatel on haridusasutuses olemas haridustehnoloog, siis sealsed õpetajad kasutavad suurema tõenäosusega rohkem digivahendeid, sest neil on olemas pidev toetus ja abi. Eestvedajal on olemas ka iseloomulikud tunnused, mis ei pea olema kaasa sündinud, seega on võimalik õppida või kasvada eestvedajaks (Üksvärav, 2003, 290, viidanud Oha, 2014, 18).
Motivatsioon on jõud, mis paneb meid liikuma ja tegutsema. Juhi üks olulisemaid ülesandeid on töötajate motiveerimine, et nad sooviksid oma tööd teha (Burchell, Robin, 2010, 5, viidanud Oha, 2014, 25). Just aidates ja toetades saab haridustehnoloog õpetajaid motiveerida. Ilma motivatsioonita pole võimalik midagi uut õppida ega teha. Samuti võib motivatsioon tulla sellest, et õpetaja ise soovib käia ajaga kaasas ja õppida kasutama digivahendeid, aga sealjuures ongi oluline roll haridustehnoloogil, kes aitab ja juhendab. Motiveerida saab inimest ka teda kiites, sest siis tekib veel suurem soov asjaga edasi tegeleda, seega on oluline, et haridustehnoloog õpetajaid ka kiidaks ja tunnustaks.
Haridustehnoloogil peaksid olema algteadmised juhtimisest, sest ka tema on mingil määral juht. Ta juhib organisatsioonis digiõppe alast tegevust, seetõttu peab ta teadma, millised on juhtimise põhimõtted, et õpetajad oleksid motiveeritud, usaldaksid teda ja julgeksid küsida abi.
Kasutatud allikad:
Oha, L. (2014). Juhtimisstiili ja eestvedamise mõju töömotivatsioonile raamatupidamisteenuseid pakkuvates ettevõtetes (magistritöö). Tartu: Eesti Maaülikool.
Vapper, K. (2017). Juhtimise ja eestvedamise mõju organisatsiooni infokultuurile keskkonnaministeeriumi näitel (magistritöö). Tallinn: Tallinna Ülikool.
