Digitaalse õppematerjali loomine

Otsustasin luua õppematerjali keskkonnas learningapps.org. Õppematerjali ülesandeks on viia kokku omavahel loomaema ja loomalaps. Õppematerjalis on lõimitud mina ja keskkond ja keel ja kõne. Õppematerjal on loodud 5-6 aastastele lastele.
Loodud õppematerjal asub siin.

Õppematerjali õpieesmärgid:

• Laps oskab nimetada tuttavaid loomi ja loomalapsi.
• Laps tunneb pildilt ära loomaema ja loomalapse.

Motiveerivus ja eakohasus

Õppematerjal on kasutatav erinevas vanuses lastega, eelkõige 5-6 aastastega, kuid ka vanemate või nooremate lastega, kes mõistavad seda teemat. Õppematerjal on nii sisult kui ka raskusastmelt eakohane. Usun, et antud õppematerjal on huvitav ja õppimist motiveeriv. Enne mängu mängimist peaks lastega rääkima, millised loomad on olemas ja vaatama pilte. Samuti rääkima loomalastest ja nende nimetustest. Õppijat motiveerivad õppematerjalis olevad pildid ja see, et igale pildile tuleb leida paariline ning samuti motiveerib tagasiside, kui laps vajutab lahenduse kontrollimise nuppu.

Ainealane korrektsus

Kasutasin õppematejalis teemakohaseid pilte. Materjalis esitatavad andmed on õiged.


Sobiv maht

Antud õppematerjal on sobiva mahuga. Ei sisalda liiga palju pilte, et laps ära väsiks ning samas pole ka liiga vähe pilte. Laps saab mõelda ja pilte ühendada just nii kaua kui temal selleks aega läheb.

Interaktiivsus

Õppematerjal on interaktiivne, sest reageerib õppija tegevusele. Laps lohistab valitud pildi õige pildi juurde ning õige vastuse korral, need pildid ühenduvad omavahel. Kui pildid ühenduvad, siis saab laps aru, et tema vastus oli õige. See on ka tagasiside tema tegevusele. Õppematerjalis kasutatavad interaktiivsed tegevused aitavad õppijal materjali paremini omandada, sest lapsel on huvitav otsida piltide seast paarilisi.

Kujundus

Antud kujundus aitab lapsel materjali paremini omandada, sest laps saab pilte liigutada. Õppematerjal moodustab ühtse terviku, sest ükski selle osa ei tekita küsimusi. Õppematerjali olulised detailid on lihtsasti leitavad, taustast selgelt eristuvad ja piisavalt suured. Pildid loomadest on värvilised.

Keeleline korrektsus

Õppematerjal on keeleliselt korrektne. Kasutatud on suuri tähti ehk kirjatähti, et laps, kes tunneb juba tähti, oskaks neid sõnu lugeda.

Tehniline korrektsus

Antud õppematerjal on tehniliselt töökorras, vajalikud vahendid töötavad ettenähtult. Kui viia kokku õige loomaema ja loomalaps, siis need pildid ühenduvad omavahel.

Ühilduvus

Õppematerjal on kasutatav eri tüüpi seadmetega, näiteks arvuti, nutitelefon ja tahvelarvuti. Samuti on kasutatav erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows ja iOS.

Eneseanalüüs lähtuvalt DigCompEdu raamistikust

1. Professionaalne seotus (tase B2)

1.1 Organisatsiooniline suhtlus

Oskan valida antud suhtluseesmärgi ja konteksti jaoks kõige sobivama kanali, formaadi ja stiili. Kohandan oma suhtlusstrateegiaid konkreetse sihtrühma jaoks. Minu tase organisatsioonilises suhtluses on B2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest vastavalt olukorrale oskan valida sobivat suhtluskanalit ja suhtlusstrateegiat. Kui ma suhtlen oma praktika juhendajaga, siis ma teen seda Gmailis ja minu suhtlusstreteegia on ametlik, kuid suheldes sõpradega, valin suhtluskanaliks Messengeri ja seal suhtleme omavahel vabalt. Tahaksin saada tasemele C1, sest tahaksin osata hinnata ja arutada, kuidas digitaaltehnoloogiaid organisatsiooni- ja individuaalses suhtluses tõhusalt kasutatakse.

1.2 Professionaalne koostöö

Kasutan digitaaltehnoloogiaid, et teha koostööd kolleegidega, et jagada ning vahetada teadmisi ja arvamusi ühisprojektides. Minu tase professionaalses koostöös on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma kasutan koostöid tehes Google Drive`i, et jagada ja vahetada oma teadmisi kaaslastega. Selleks, et tõusta järgmisele tasemele pean ma uurima ja otsima uusi pedagoogilisi meetodeid, läbi digitaalsete kogukondade, et saada sealt uusi ideid.

1.3 Peegeldav tegevus

Otsin aktiivselt parimaid tavasid või muid nõuandeid, et omaenda digipedagoogikat ja laiemaid digipädevusi täiustada. Hindan ja arutan, kuidas kasutada digitehnoloogiaid hariduspraktika uuendusteks ja parendamiseks. Minu tase peegeldavas tegevuses on B2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest valisin ülikoolis haridustehnoloogia suuna, et täiustada enda digipädevusi ja areneda selles valdkonnas. Samuti arutlen oma kursusekaaslastega, kuidas digitehnoloogiat lõimida õppetegevustesse ja kuidas läbi digivahendi kasutamise õpitav teema paremini kinnistuks. Selleks, et tõusta tasemel C1, pean jälgima praeguseid uuendusliku õpetamise uuringuid ja integreerima uurimistulemused oma praktikasse.

1.4 Digitaalne järjepidevus.

Kasutan internetti oma aine- või pedagoogiliste teadmiste uuendamiseks. Minu tase digitaalses järjepidevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest otsin ülikooli loengute raames antud ülesannete lahendamiseks või täitmiseks vajalikke teadmisi ja informatsiooni internetist, läbi Google otsingumootori. Samuti kasutan materjalide otsimiseks ka ülikooli andmebaase. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean otsima internetist sobivaid koolitusi ja muid võimalusi kutsealaseks arenguks.

2. Digitaalsed ressursid (tase B1)

2.1 Digitaalsete ressursside valimine

Oskan filtreerida otsingu tulemusi, et leida sobivaid vasteid oma teema kohta. Oskan hinnata leitud informatsiooni kvaliteeti. Valin ressursid, mis minu õppijatele võivad meeldida. Minu tase digitaalsete ressursside valimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan aru saada, kas leitud informatsioon on ajakohane, oskan leida digitaalsete ressursside autoreid ja lugeda tagasisidet. Samuti oskan valida oma õppijatele ressursid, mis neile meeldivad, küsides seda nende käest ning neid jälgides. Mõistan, et kui leitud informatsioon on avalikustatud mitmeid aastaid tagasi, siis see informatsioon võib olla aegunud. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima kuidas saan muuta ja kohandada leitud informatsiooni ning määrata nende usaldusväärsust ja sobivust konkreetse õppe eesmärgi jaoks. Kasutatud ressursside kohta pean õppima andma tagasisidet.

2.2 Digitaalsete ressursside loomine ja muutmine

Kasutan digitaalseid ressursse ning kujundan ja muudan neid. Muudan neid põhiliste tööriistades ja strateegiate abil. Teen digitaalseid esitlusi õppimise eesmärgil. Minu tase digitaalsete ressursside loomises ja muutmises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan muuta ja kohandada olemasolevat Wordi dokumenti ja luua esitlust Powerpointis. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima, kuidas integreerida animatsioone, linke, multimeediume või muid interaktiivseid elemente oma digitaalsesse esitlusse.

2.3 Digitaalressursside haldamine, kaitse ja jagamine.

Oskan ressursse professionaalselt jagada. Kaitsen tõhusalt isiklikke ja tundlikke andmeid ning piiran vastavalt vajadusele ressurssidele juurdepääsu. Oskan õigesti viidata autorikaitse all olevatele ressurssidele. Minu tase digitaalressursside haldamises, kaitses ja jagamises on B2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest oskan piirata juurdepääsu vastavalt vajadusele oma isiklikele ressurssidele Google Drive keskkonnas. Samuti oskan neid ressursse kaitsta ja professionaalselt jagada. Selleks, et jõuda tasemele C1, pean õppima lisama litsentse veebis avaldavatele ressurssidele.

3. Õppimine ja õpetamine (tase B1)

3.1 Õppetöö

Integreerin olemasolevaid digitaaltehnoloogiaid õppeprotsessi. Minu tase õppetöös on B1. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest praktikal olles kasutasin erinevaid digitaaltehnoloogia vahendeid ja integreerisin neid õppeprotsessi. Näiteks õpetasin lastele Bee-Bot´i abiga koduloomi ja lapsed märkasid talve märke palju rohkem, siis kui nad neid pildistasid. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean digitehnoloogiate abil pedagoogilisi strateegiaid täiustama.

3.2 Juhendamine

Kasutan kaaslastega ühist suhtluskanalit, et saaksime aidata üksteist ja olen nendega tihti kontaktis. Minu tase juhendamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan grupivestluseks erinevaid kanaleid, nagu Facebook, Messenger ja Google Drive. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean õppima suhtlema sellises digitaalses keskkonnas, kus saan jälgida teiste käitumist ja pakkuda vajadusel individuaalset juhendamist.

3.3 Koostööpõhine õpe

Kujundan ja viin ellu koos kaaslastega ühistegevusi, mille käigus kasutame digitaalseid tehnoloogiaid ühiste teadmiste genereerimiseks. Samuti dokumenteerime oma ühiseid jõupingutusi digitaalsete tehnoloogiate abil. Minu tase koostööpõhises õppes on B1. Tean, et olen täna just sellisel tasemel, sest koostan koos kaaslastega Google Drive keskkonnas esitlusi ja teen järjepidevalt ajaveebipostitusi keskkonnas Blogger. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima sellise digitaalse õpikeskkonna loomist, kus saan jälgida ja juhendada liikmete koostööd.

3.4 Isereguleeritud õppimine

Kasutan digitaaltehnoloogiaid enesehindamiseks, edusammude registreerimiseks ja tegevuste salvestamiseks. Minu tase isereguleeritud õppimises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest kasutan internetikeskkonda Blogger, kus on minu e-portfolio, kuhu postitan oma töid. Hiljem saan kirjutatud tööde põhjal enda arengut hinnata. Selleks, et jõuda tasemele B2, pean digitaaltehnoloogia toetusel õppima välja töötama, rakendama ja läbi vaatama sobivaid enesehindamise kriteeriume.

4. Hindamine (tase A2)

4.1 Hindamisstrateegiad

Kasutan kujundavaks või kokkuvõtvaks hindamiseks mõnda olemasolevat digitaaltehnoloogiat. Minu tase hindamisstrateegiates on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan luua mängu internetikeskkonnas Kahoot, mille kaudu on lihtne hinnata kaaslaste teadmisi. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima tegema valikut erinevate digitaaltehnoloogiliste võimaluste vahel, kuidas hinnata õpitulemust kõige sobivamal viisil.

4.2 Tõendite analüüsimine

Olen teadlik, et õpetamisprotsessis saab kasutada digitaalseid hindamisvahendeid, et anda tehtud edusammude kohta õigeaegset tagasisidet. Minu tase tõendite analüüsimises on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan kasutada internetikeskkonda Kahoot, kus saab tagasisidet kohe mängu lõpus. Selleks, et jõuda tasemele B1, pean õppima hindama digitaalsete hindamistulemuste põhjal saadud andmeid.

4.3 Tagasiside ja planeerimine

Ma ei tea, kuidas digitaaltehnoloogia aitab mind õppijatele tagasiside andmisel või minu õpetamisstrateegiate kohandamisel. Minu tase tagasiside ja planeerimise osas on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest ei oska kasutada ühtegi tagasisidet pakkuvat digitaaltehnoloogiat. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima kasutama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis annavad ülevaate õppijate edusammudest ja läbi mille saab anda tagasisidet ja nõuandeid.

5. Õpilaste mõjuvõimu suurendamine (tase B1)

5.1 Juurdepääs ja kaasamine

Ma mõistan, kuidas juurdepääs digitaaltehnoloogiale lõhestab ja kuidas mõjutavad õpilaste sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused tehnoloogia kasutamist. Minu tase juurdepääsus ja kaasamises on B1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest mõistan, et kõigil pole võimalik endale soetada või kõigil pole võimalik kasutada digitaaltehnoloogia vahendeid. Selleks, et jõuda tasemel B2, pean õppima valima digitaalse pedagoogilise strateegia, mis arvestab õppurite vajadusi ja piiranguid.

5.2 Diferentseerimine ja isikupärastamine

Ma ei tea, kuidas digitehnoloogiad võivad aidata mul pakkuda isikupärastatud õppimisvõimalusi. Minu tase diferentseerimises ja isikupärastamises on A1. ean, et olen täna just valitud tasemel, sest ma ei tea ühtegi keskkonda ega tarkvara, mis aitaks mul pakkuda isikupärastatud õppimisvõimalust. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean teada saama selliseid digitaaltehnoloogiaid, mis võimaldaksid õppe isikupärastamist, näiteks pakkudes tegevusi erinevatel kiirustel ja tasanditel.

5.3 Õppurite aktiivne kaasamine

Panen õppijate aktiivse digitaaltehnoloogia kasutamise õppeprotsessi keskmesse. Oskan valida kõige sobivama vahendi õppija aktiivse kaasamise soodustamiseks antud õpikeskkonnas või konkreetse õpieesmärgi jaoks. Minu tase õppurite aktiivses kaasamises on B1. Tean, et olen täna just sellisel tasemel, sest näiteks olles praktikal mõistsin, et esimeste talve märkide märkamiseks on kõige parem need üles pildistada, et ka hiljem saaks neid vaadata ja üle korrata. Selleks, et jõuda B2 tasemele, pean kasutama erinevaid digitaaltehnoloogiaid asjakohase, rikkaliku ja tõhusa digitaalse õpikeskkonna loomiseks.

6. Õppurite digitaalse pädevuse hõlbustamine (tase A2)

6.1 Teavitamine ja meediapädevus

Soovitan ja julgusta informatsiooni otsida digitehnoloogiat kasutades. Minu tase teavitamises ja meediapädevuses on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest oskan soovitada kursusekaaslastele Google otsingumootorit ja ülikooli andmebaase. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppima õpetama õppijatele, kuidas leida teavet, kuidas seda usaldusväärselt hinnata, kuidas võrrelda ja ühendada erinevatest allikatest saadud teavet.

6.2 Digitaalne kommunikatsioon ja koostöö

Julgustan õppijaid kasutama digitaaltehnoloogiaid suheldes teiste õppijatega. Minu tase digitaalses kommunikatsioonis ja koostöös on A2. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest suhtlen oma kursusekaaslastega Messengeris ja Google Drive keskkonnas, seejuures julgustades ka neid suhtlema nendes keskkondades. Selleks, et jõuda tasemele B1, pean rakendama õppetegevusi, milles õppijad kasutavad suhtlemiseks digitaalseid tehnoloogiaid.

6.3 Digitaalse infosisu loomine

Julgustan õppijaid kasutama digitaalseid tehnoloogiaid sisu loomiseks. Minu tase digitaalse infosisu loomises on A2. Tean, et olen täna just sellel tasemel, sest praktikal palusin lastel teha pilti talve märkidest. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean julgustama õppijaid oma digitaalseid produktsioone avaldama ja jagama.

6.4. Vastutustundlik kasutamine

Olen teadlik, et digitaaltehnoloogia võib mõjuda õppijate heaolule nii positiivselt kui ka negatiivselt. Minu tase vastutustundlikkus kasutamises on A1. Tean, et olen täna just valitud tasemel, sest tean, mida on sobilik internetti postitada ja mida mitte ning kuidas internetis turvaliselt tegutseda. Selleks, et jõuda tasemele A2, pean õppima, kuidas toetada õppijate teadlikkust sellest, kuidas digitaaltehnoloogiad võivad mõjutada tervist ja heaolu.

6.5 Digitaalprobleemide lahendamine

Ma olen digitaalprobleemide lahendamises tasemel A1, sest ma ei tea, kuidas edendada õppijate digitaalsete probleemide lahendamist. Selleks, et jõuda järgmisele tasemele, pean õppijaid julgustama kasutama probleemide lahendamiseks digitaaltehnoloogiaid.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs- Fotojaht

Minu õppetegevuse teemaks oli esimesed talve märgid ning tegevuse viisin läbi 5-6 aastaste lastega.  Minu tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi.
Mina ja keskkond: laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.
Keel ja kõne: laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
Matemaatika: laps oskab tahvelarvutiga pilti teha.
Liikumine: laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning liikumine. Tegevuseks läbiviimiseks oli vaja tahvelarvutit ja printerit.
Enne tegevuse algust palusin lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustasin lastele tahvelarvutit, näitasin, kuidas seda tööle panna ja kuidas pilti teha. Palusin lastel nimetada erinevaid talve märke ja küsisin, kas ka täna on õues talve märke. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning igaüks sai sõna. Peale seda palusin lastel õueriided selga panna, et õue suunduda. Kõigepealt kogunesime ukse ees ja küsisin lastelt, et kas me näeme siin lasteaia hoovis talve märke. Seletasin lastele, kuhu me nüüd läheme ja mida tegema hakkame. Liikusime jalutades jõe äärde ning ka teepeal arutasime lastega, kus mingit talve märki näha on. Lapsed ütlesid, et lombid on jääs, muru on jääs ning selle peal on härmatis, katused on lumised ning puud on raagus. Jõudes jõe äärde, jagasime lastele tahvelarvutid, et nad saaksid hakata pilte tegema. Juhendajaga abistasime lapsi . Pilte tuli väga palju erinevaid ja ilusaid. Kui kõik lapsed olid saanud oma pildid ära teha, liikusime tagasi lasteaeda. Rühmas printisime juhendajaga pildid välja ja palusime lastel uuesti vaibale koguneda, et igaüks saaks oma pildist rääkida. Iga laps rääkis, mis tema pildil näha on ja miks ta sellise pildi tegi. Lõpuks küsisin lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsin neid, kui tublid ja aktiivsed nad olid. Lapsed ütlesid, et neile väga meeldis pildistamas käia ja nad tahaksid veel minna. Samuti mainisid nad, et pildistamine oli tahvelarvutiga lihtne.
Lapsed said pildistamisega väga hästi hakkama ning pilte tuli väga erinevaid. Pildistada neile meeldis ja mõned läksid väga hoogu ning tegid väga palju pilte. Välja printisime igale lapsele ühe pildi, millest hiljem on plaanis näitus korraldada rühma seinale.
Juhendajaga arutasime, et kuna terve rühmaga korraga pildistama minna ei saanud, sest muidu oleks lapsi liiga palju olnud, siis järgmine kord läheb juhendaja ise nendega pildistama, kes veel ei saanud. Kui kõik rühma lapsed on saanud käia pildistamas, siis tuleb kõikide laste piltidest rühma seinale näitus. Tahvelarvutiga polnud ükski laps varem pildistanud, kuid telefoniga mõned olid.
Edaspidi peaks iga laps saama endale ühe tahvelarvuti ning sinna peale kleepima paberi tema nimega, et hiljem oleks kergem ja ei peaks nuputama, kes selle pildi tegi.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs-Ozobot

Õppetegevuse teemaks oli igaühel oma kodu ning tegevuse viis läbi juhendav õpetaja 5-6 aastaste lastega. Tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi.
Mina ja keskkond:  laps kirjeldab oma kodu.
Keel ja kõne: laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda.
Matemaatika: laps oskab kasutada Ozobot`i.
Kunst: laps oskab joonistada oma kodu ja koduteed.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning kunst. Tegevuseks oli vaja Ozobot roboti komplekti ning pliiatseid.
Enne tegevuse algust palus õpetaja lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustas ta lastele Ozobot`i ning näitas kuidas seda kasutada. Õpetaja palus igal lapsel rääkida, milline on nende kodu ja kodutee. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning iga laps sai sõna. Peale väikest arutelu jagasime lapsed kolme gruppi, millest kaks said esialgu mängima minna ning ühe grupiga liikusime laua taha istuma. Õpetaja jagas igale lapsele paberilehe, kuhu nad said joonistada oma kodu ja kodutee. Lapsed ei pidanud oma täpset koduteed joonistama, kui nad ei osanud. Nad võisid ka välja mõelda ning joonistada ühe huvitava kodutee, mille ääres leidub nii poode, mänguväljakuid kui ka puid ja põõsaid. Kõigepealt joonistasid lapsed kodutee harilikuga ette ning seejärel joonistasid värviliste pliiatsitega kodutee äärde erinevaid asju ja kohti, mida nad soovisid. Kodutee alguspunktiks oli lasteaed ning lõpp-punktiks oli kodu. Peale seda võtsime Ozobot`i komplektist neli markerit, must, sinine, punane ja roheline. Joonistasime markeritega üle eelnevalt harilikuga joonistatud tee, kuhu lisasime meelepäraseid värvikoode. Iga laps sai valida, milliseid värvikoode teha tahab. Kui koduteed olid valmis joonistatud, aitasime õpetajaga lastel Ozobot`id tee peal liikuma panna. Iga laps sai oma tee Ozobot´iga läbi käia. Peale tegevuse lõppu küsis õpetaja lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsime neid. Sama tegevust kordasime ka kahe ülejäänud grupiga.
Üldiselt said lapsed hästi hakkama, kuid teed markeritega üle joonistades ja värvikoode tehes vajasid lapsed abi. Mõndade laste värvikoode luges Ozobot väga hästi, kuid mõned koodid olid joonistatud nii, et Ozobot ei suutnud neid välja lugeda. Õpetajaga arutades selgus, et need lapsed, kellel natukene paremini välja tuli joonistamine, on üleüldiselt ka käeliselt osavamad. Muidu on lapsed ka varem Ozobot´i kasutanud, kuid värvikoode nad teinud varem ei olnud. Lastele tegevus väga meeldis ja nad tahtsid uuesti ja uuesti Ozoboti oma teele liikuma panna.
Edaspidi teeks veel väiksemad grupid, kus oleks ainult 2 või 3 last, sest selles tegevuses vajavad nad palju individuaalset abi, seega korraga mitut last aidata oli veidi keeruline.

Õppetegevuse läbi viimine ja analüüs- Blue-Bot

Minu õppetegevuse teemaks oli koduloomad ning tegevuse viisin läbi 5-6 aastaste lastega.  Minu tegevuse eesmärkideks olid:
Üldoskused: laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd.
Mina ja keskkond: laps teab ja tunneb kõiki koduloomi.
Keel ja kõne: laps oskab nimetada erinevaid koduloomi.
Matemaatika: laps oskab kasutada Blue-Bot põrandarobotit.
Kunst: laps väljendab joonistades fantaasiaid.
Seega lõimitud olid valdkonnad mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika ning kunst. Tegevuseks oli vaja Blue-Bot´i, liikumismatti, värvimata pilte loomadest, täringut ja pliiatseid.
Enne tegevuse algust palusin lastel vaibale koguneda, et rääkida lastele tegevuse teemast. Seejärel tutvustasin lastele Blue-Bot põrandarobotit ja liikumismatti, mille sees olid pildid loomadest ning näitasin kuidas robotit kasutada. Palusin lastel nimetada erinevaid koduloomi, mida nad teavad ning uurisin, millised loomad neil endal kodus on. Lapsed olid väga aktiivsed rääkijad ning igaüks sai sõna. Peale seda palusin esimesel lapsel roboti tööle panna ning veeretada täringut et seejärel anda käsklus Blue-Botile, kuhu ruudule ta seisma peab jääma. Laps sai ise valida looma, kuhu pildile ta Blue-Bot´iga liikuda tahtis, arvetades käikude arvu. Kui Blue-Bot oli liikunud looma pildile, palusin lapsel nimetada see koduloom. Lõpuks andsin mati seest selle looma pildi lapse kätte, et ta saaks selle ära värvida, endale meelepäraste värvidega. Seejärel liikus mängukord edasi järgmise lapseni. Tegevus toimus nii kaua kuni kõik lapsed oli saanud tegevuse Blue-Bot´iga läbi teha. Peale tegevuse lõppu küsisin lastelt, kuidas neile tegevus meeldis ja kiitsin neid, kui tublid ja aktiivsed nad olid. Lastele tegevus väga meeldis ning enamik neist tahtis veel mängida. Üldiselt olid lapsed väga aktiivsed tegutsejad ning mina natuke aitasin neil Blue-Bot´i peal käike õigesti valida, et robot lõpuks õige pildini jõuaks.
Ka juhendaja arvates läks tegevus väga hästi. Arutasime, et kuna lapsed on Blue-Bot`i ka varem kasutanud, siis said nad päris hästi hakkama. Piltide värvimine meeldis just eriti tüdrukutele ning juhendaja sõnul isegi järgmine päev võrdlesid lapsed, kui palju pilte keegi ära värvis. Tegevuse käigus pidi lastele pidevalt meelde tuletama eelmise käskluse tühistamist. Käskluste andmisel said lapsed enamasti ise hästi hakkama, kuid teekonna planeerimisel meelepärase pildini, vajasid lapsed abi.
Edaspidi võiks tegevusse juurde lisada ka sõnu, et laps peab kõikide koduloomade nimetuste seast leidma enda kodulooma nimetuse.

Haridustehnoloogilised uuringud - teadusartikli analüüs

Teadusartikli teemaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine lasteaias liitmise õpetamiseks, põhinedes realistliku matemaatikahariduse raamistikule.


Autor põhjendab uurimuse vajalikkust sellega, et kuna tänapäeval kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat hariduse kõikides etappides, siis on oluline uurida selle mõju. Seda, kuidas tehnoloogia mõjutab lapse matemaatilisi oskusi, kas pigem parandab või mõjutab negatiivselt? Kuigi ollakse teadlikud tehnoloogia murekohtadest, siis on paljud uuringud leidnud, et tehnoloogia on avaldanud positiivset mõju laste kognitiivsele arengule. Samuti on uuringud näidanud, et arvutid on toetanud laste mälu, probleemide lahendamise, kirjaoskuse ja matemaatika võimete arendamist.


Uurimisküsimusi oli kokku viis. Nendeks olid:

1. Kas õpilastel, kellele õpetatakse Lasteaia Liitmise Mudelil (Kindergarten Addition Model-KAM) põhinevat hariduslikku sekkumist, on nende üldiste matemaatiliste saavutuste osas oluline paranemine võrreldes nendega, keda õpetatakse lasteaia õppekava kohaselt traditsioonilist õppemeetodit kasutades?

2. Kas õpilastel, kellele õpetatakse KAM-il põhinevat hariduslikku sekkumist, on liitmise oskus märkimisväärselt paranenud võrreldes nendega, keda õpetatakse lasteaia õppekava kohaselt traditsioonilise õppemeetodi järgi?

3. Milline on nende õpilaste matemaatiline tase, kes said KAM-ist oma üldise matemaatilise saavutuse järgi kõige rohkem kasu?

4. Kas õpilastel, kellele õpetatakse KAM-i alusel hariduslikku sekkumist, on loendamine märkimisväärselt paranenud võrreldes nendega, keda õpetatakse  traditsioonilise õppemeetodi järgi lasteaia õppekava kohaselt?

5. Milline on nende õpilaste matemaatiline tase, kes said KAM-ist oma matemaatilise saavutuse põhjal kõige rohkem kasu loendamisel?



Uuringu eesmärk on uurida, kas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aitab parandada lasteaialaste põhilisi matemaatilisi saavutusi liitmisoskuse osas. Samuti uurida KAM-i kasutamise mõju, et õpetada matemaatilist liitmist, arvestades lasteaialapse matemaatilist pädevust.


Uuringu teoreetiline käsitlus koosneb ühest peatükist. Selleks on:

2. IKT ja matemaatika

Peatükis käsitletakse, kuidas tehnoloogia mõjutab matemaatiliste oskuste arengut. Erinevate uuringute tulemused on näidanud, et õpilased mõistavad erinevaid matemaatilisi mõisteid paremini, siis kui nad kasutavad arvuteid oma ülesannete lahendamisel. Ehkki arvutid võivad olla väärtuslikud tööriistad, on nende kaasamine õppetööse tekitanud puudusi. Pidev tehnoloogia kasutamine tekitab kasutajas sõltuvust. Nendel, kes kasutavad arvuteid peaaegu iga tegevuse jaoks, kahaneb võime kirjutada käsitsi. Samuti pakub tehnoloogia kasutamine ka õpetajale väljakutset, sest nad peavad hakkama saama õpilastega, kellel on erinevad arvutipädevused. Kui lapsed mängivad ainult arvutimänge, siis jääb neil vahele suhtlemispraktika, mida nad saaksid mängides erinevaid lauamänge ja kaardimänge. Peatükis on lahti seletatud ka, mis on RME (realistlik matemaatikahariduse raamistik). Reaalsusele lähedal püsides saavad õpetajad anda matemaatika õppimisele väärtustunde, milles õpilased saavad leida päriselu ühendusi ja mõista, et see on mulle vajalik.


Käesolev uurimistöö viidi läbi kolmes etapis. Esimeses ja kolmandas etapis anti rühmadele vastavalt eel- ja järeltest ning teises etapis viidi läbi õpetamine. Uuringus osales Rethymno 24 lasteaiarühma. Valimisse kuulus 335 lasteaialast, mis koosnes 159-st tüdrukust ja 176-st poisist, kes kõik olid vanuses 5-6 aastat. Nendest rühmadest eraldati juhuslikult kaksteist rühma kontrollrühmale, kuhu kuulus 170 last ja ülejäänud kaksteist rühma määrati katserühmale, kuhu kuulus 165 last. Katserühmas oli 85 poissi ja 80 tüdrukut ning kontrollrühmas oli 91 poissi ja 80 tüdrukut. Kontrollrühmas polnud lastel rühmas kasutamiseks arvutit ja neile õpetati matemaatikalt nagu tavaliselt õpetatakse. Katserühma laste jaoks oli õppeprotsessis igapäevaseks kasutamiseks mõeldud arvuti ja neile õpetati arvuti abil matemaatikat. Mõlema rühmas juures olid ka juhendavad õpetajad. Uuringus osalenud õpetajad olid Kreeta ülikooli 4. õppeaasta alushariduse osakonna tudengid, kesviisid läbi lõputöö ajal õpetamisprotseduuri. See oli eksperimentaalne uurimistöö, milles võrreldi KAM-i õppeprotsessi traditsioonilise õpetamisega lasteaia õppekava alusel. Teises etapis õppis kontrollgrupp matemaatikat traditsioonilise õpetusviisiga, vastavalt lasteaia õppekavale ning katserühm võttis sama materjali läbi samal ajal vastavalt KAM protseduurile ehk arvutiga.

Peamised uurimistulemused

4.1 KAM-i tõhususe hindamine üldistes matemaatilistes saavutustes.

Kõigepealt tehti eeltest TEMA-3, mille alusel uuriti, kas katse- ja kontrollrühm alustavad samalt tasemelt. Tehti kindlaks, et katse- ja kontrollrühma testide tulemustes olulist erinevust ei olnud. Peale KAM-i läbimist tehti järeltest, mille tulemused näitasid, et katserühmal olid oluliselt kõrgemad testi tulemused kui kontrollrühmal.

4.2 KAM-i tõhususe hindamine liitmisel.

Liitmise tõhususe hindamiseks tehti eeltest, mille katse- ja kontrollrühma tulemustes polnud olulist erinevust. Peale KAM-i läbimist tehtud järeltestist selgus jällegi, et see avaldas mõju ning katserühmal olid olulisemalt kõrgemad tulemused kui kontrollrühmal.

4.3 Laste kihistumise hindamine vastavalt nende edukusele TEMA-3-s.

Katse- ja kontrollrühma kihistumine jaotati vastavalt nende edukusele TEMA-3-s kolme võrdsesse kategooriasse: alla 32 (madal), 32 kuni 55 (keskmine) ja üle 55 (kõrge). Enne õppetööd olid katserühma tulemused keskmises kategoorias paremad. Peale KAM-i läbimist tehtud testis selgus, et katserühmas olid lapsed rohkem punkte saanud kui kontrollrühmas. Liitmise oskuse parandamine oli madalam madala ja kõrge taseme korral kui keskmise taseme korral.

4.4 KAM-i tõhususe hindamine loendamisel.

Ka loendamise tõhususe hindamiseks tehti eeltest, mille katse- ja kontrollrühma tulemustes polnud olulist erinevust. Peale KAM-i läbimist tehtud järeltestis selgus, et katserühmal oli loendamises oluliselt kõrgem tulemus kui kontrollrühmal.

4.5  Laste kihistumise hindamine vastavalt nende edukusele loendamises.

Katse- ja kontrollrühma kihistumine jaotati vastavalt nende edukusele TEMA-3-s loendusosas kolme kategooriasse: alla 7 (madal), 7 kuni 11 (keskmine) ja üle 11 (kõrge). Enne õppetööd olid katserühma tulemused keskmises kategoorias paremad. Peale KAM-i läbimist tehtud testis selgus, et katserühmas olnud laste hinded olid kõrgemad kui kontrollrühmas olnud laste omad. Loendamise oskuse parandamine oli madalam madala ja kõrge taseme korral kui keskmise taseme korral.



Töö teoreetiline ja empiirile osa on kooskõlas. Autor viitab oma töös paljudele varasematele uuringutele, mille tulemused kattuvad tema poolt läbi viidud uuringuga. Mõlemas on järeldatud, et tehnoloogia kasutamisel on positiivne mõju matemaatilistele arusaamadele.


Minu jaoks oli üllatav see, et tehnoloogia kasutamisel on nii positiivne mõju matemaatilistele arusaamadele. See, et arvuti abiga omandavad lapsed matemaatilisi teadmisi palju paremini. Kõik uuringu tulemused näitasid seda, et rühm, kes tegi tegevusi ja ülesandeid arvutiga, sai paremini aru matemaatikast.

Kolm edasist uurimisteemat:

1. Kuidas mõjutab tehnoloogia kasutamine valdkonda keel ja kõne?
2. Kui palju võib laps kasutada tehnoloogilisi vahendeid, et selle mõju matemaatiliste oskuste arendamisele oleks positiivne?
3. Kas ainult tehnoloogia kasutamisest piisab, et arendada lapse matemaatilisi oskusi?



Zaranis, N. (2016). The use of ICT in kindergarten for teaching addition based on realistic mathematics education. Education and Information Technologies, 21(3), 589-606. DOI: 10.1007/s10639-014-9342-8 

Õppematerjalide kvaliteedi hindamine ja analüüsimine

Mina valisin analüüsimiseks veebist leitud õpimängu memoriin "Lehtpuud Eestis".
Memoriin on tehtud Cnaan Aviv keskkonnas.
Mäng on loodud 04.09.2017, et õppida tundma Eesti lehtpuid ning kinnistada teadmisi.
Autoriks on Veronika Pinka.
Õpimäng on jõukohane 4-7 aastastele lastele, nii noorematele lasteaialastele kui ka vanematele lasteaialastele.

Õppimist toetavad põhimõtted

Õppematerjali põhieesmärk ja õpitulemused

Õpimängus pole sõnastatud ega kirja pandud õpieesmärke. Samuti pole sõnastatud õpitulemusi. Samas on väga lihtne ise seada eesmärgid ning sõnastada õpitulemused, sest mäng on loogiline ja lihtne. Usun, et mängu eesmärk on õppida selgeks Eestis kasvavad lehtpuud või kinnistada eelnevaid teadmisi läbi mängu, mis sobiks mina ja keskkond valdkonna alla. Keele ja kõne puhul oleks eesmärk, et laps oskab nimetada erinevaid Eestis kasvavaid lehtpuid. Kuna õpitulemused sõnastatakse õppijakeskselt, siis selleks oleks, et laps teab Eestis kasvavaid lehtpuid ning tunneb ära nende lehed.

Motiveerivus ja eakohasus

Usun, et antud õpimäng on huvitav ja õppimist motiveeriv. Enne mängu mängimist peaks lastega rääkima, milliseid lehtpuid Eestis leidub ja vaatama pilte. Õpimäng on lastele huvitav ja motiveeriv, sest igale pildile tuleb kõikide piltide seast leida paariline ning see paneb last rohkem pingutama. Mängu saavad mängida eri vanuses lapsed, seega on mängu kasutusaeg väga pikk. Väiksemate lasteaialastega saab vaadata, millistel piltidel on lehed ühesugused ja vanemate lastega saab lugeda puu nimetusi. Eriti motiveeriks mäng lapsi siis, kui pärast mängu mängimist minnakse õpetajaga õue neid puid loodusest otsima ja samuti võiks õuest puulehed kaasa korjata, et hiljem neist midagi toredat meisterdada.

Ainealane korrektsus

Õpimängus on kasutatud õigeid puu nimetusi, õige pildi juures. Materjalis esitatavad andmed ja väited on õiged.

Sobiv maht

Antud õpimäng on sobiva mahuga. Mängus pole liiga palju pilte, et laps mängust ära väsiks ning samas pole ka liiga vähe pilte. Laps saab mängus pilte otsida just nii kaua kui temal selleks aega läheb.

Interaktiivsus

Õpimäng on interaktiivne, sest reageerib õppija tegevusele. Laps vajutab punasele kaardile ning see pöörab ennast ümber, sellega näeb laps, kas tema kaks avatud kaarti sobivad kokku või mitte. Kui kaardid jäävad avatuks ja nendes on ühesugused pildid, saab laps aru, et tema vastus oli õige. See on ka tagasiside tema tegevusele. Õpimängus kasutatavad interaktiivsed tegevused aitavad õppijal materjali paremini omandada, sest lapsel on põnev otsida piltide seast paarilisi.

Vormistuslikud põhimõtted

Liigendatus

Antud õpimängus pole kasutatud liigendatust, sest see koosneb ainult ühest osast. Vajutades mängu lingile avanebki kohe mäng ise. Puudub menüü ja sisukord.

Kujundus

Õpimängu olulised detailid on lihtsasti leitavad, taustast selgelt eristuvad ja piisavalt suured. Memoriini kaardid on punased ning ümber pöörates avanevad pildid lehtpuude lehtedest, mille alla on kirjutatud, millise puu leht pildil on. Valgel taustal on tekst musta värvi, et oleks hästi loetav. Antud kujundus aitab lapsel materjali paremini omandada, sest on liikuv ja huvitav. Õpimäng moodustab ühtse terviku, sest ükski selle osa ei tekita küsimusi.

Keeleline korrektsus

Õpimäng on keeleliselt korrektne. Kõik lehtpuu nimetused on õigesti kirjutatud, õigesse kohta. Kasutatud on suuri tähti ehk kirjatähti, et vanem lasteaialaps oskaks neid sõnu lugeda.

Tehnilised põhimõtted

Tehniline korrektsus

Antud õpimäng on tehniliselt töökorras, vajalikud vahendid töötavad ettenähtult. Vajutades punastele kaartidele pööravad need ennast koheselt ümber ning leides kaks õiget kaarti jäävad need avatuks. 

Ühilduvus

Antud õpimäng on kasutatav eri tüüpi seadmetega, näiteks arvuti, nutitelefon ja tahvelarvuti. Samuti on kasutatav erinevate operatsioonisüsteemidega, näiteks Windows ja iOS.

Selleks, et mängu saaks ka vanemate lastega kasutada, võiks mängus olemas olla kõik lehtpuud, et nemad saaksid kõik lehtpuud selgeks õppida. Samuti saaks õues korjatavatest lehtedest teha herbaariumit.

Õpimäng aadressil: https://www.freememorygame.com/?dn=Lehtpuud_Eestis 

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Koos juhendava õpetajaga otsustasime, et kõige parem on küsimustik koostada paberile, sest nii on kohustus küsimustele vastata suurem. Minu küsimustiku eesmärk on kaardistada lasteaia õpikeskkonnad ning teada saada, milliseid õpikeskkondi õppetöös ja majasiseselt kasutatakse. Küsisin ka seda, milliseid õpikeskkondi võiks lasteaed veel kasutada. Küsimustikud tegin valmis Microsoft Word keskkonnas ja printisin need välja. Küsimustikus oli kokku kaks küsimust. Küsimustikud viisin lasteaeda juhendava õpetaja kätte, kes aitas neid laiali jagada. Küsimustikule oli aega vastata kolm päeva ning siis läksin lasteaeda ja korjasin küsimustikud analüüsimiseks kokku. Küsitlesin lasteaia personali, lapsi ja lapsevanemaid. Lastelt vastuste saamiseks viisin nendega läbi väikese arutelu ringi, et kas nad üldse teavad, mis on õpikeskkonnad ja mida nad lasteaias kasutavad või on vaadanud. Ainus õpikeskkond, mida lapsed teadsid oli Youtube. Lastevanemate arvates kasutab nende lasteaed Eliisi, Gmaili, Facebook´i, Google´t, Google Drive´i ja Youtube´i. Lastevanemate arvates olid küsimustikus liiga keerulised küsimused. Kaks lapsevanemat jätsid küsimustikud tagasi toomata. Lasteaia personal vastas, et nende lasteaed kasutab Eliisi, Gmaili, Google Drive´i, Google´t, Youtube´i, Blogi, Kahoot´i, Facebook´i, Messenger´i, Outlook`i, ja SharePoint`i. Lasteaia personalilt sain tagasi kõik välja jagatud küsimustikud.

Enamik lapsevanemaid ei osanud soovitada, milliseid õpikeskkondi võiks nende lasteaed veel kasutada. Üks lapsevanem kirjutas, et nende lasteaed juba kasutab kõike, mida tarvis ning üks lapsevanem pakkus Miksikest. Ka enamik lasteaia personalist kirjutasid, et nende arvates kasutab lasteaed juba piisavalt erinevaid keskkondi, vaid üks neist kirjutas, et nad võiksid kasutada ka eTwinningu keskkonda.

Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Koos juhendava õpetajaga otsustasime, et kõige parem on küsimustik koostada paberile, sest nii on kohustus küsimustele vastata suurem. Minu küsimustiku eesmärk on kaardistada lasteaia tehnoloogiline taristu ja teada saada, milliseid vahendeid õppetöös kasutatakse. Küsisin ka seda, milliseid info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid veel lasteaeda juurde soovitakse. Küsimustikud tegin valmis Microsoft Word keskkonnas ja printisin need välja. Küsimustikus oli kokku kolm küsimust. Küsimustikud viisin lasteaeda juhendava õpetaja kätte, kes aitas neid laiali jagada. Küsimustikule oli aega vastata kolm päeva ning siis läksin lasteaeda ja korjasin küsimustikud analüüsimiseks kokku. Küsitlesin lasteaia personali ning tagasi sain kõik välja jagatud küsimustikud. Sain teada, et lasteaias on olemas mitmeid erinevaid info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid. Enamik vastajatest kasutab kõiki vahendeid, mis neil lasteaias olemas on. Lasteaias on olemas nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti, kaamera, projektor, Blue-Bot, Ozobot, Dash & Dot, Lego WeDo 1.0 ja 2.0, elektrooniline mikroskoop ja nutikas tahvel.

Kuigi enamik vastajatest kirjutasid, et nende lasteaias on info-ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid piisavalt, siis mõningad soovitused ikkagi olid. Lasteaia personal soovib oma lasteaeda juurde Sphero´t ja Matatalab´i. Samuti soovitakse olemasolevaid vahendeid juurde.

Haridusinnovatsiooni praktika I aja- ja tegevuskava

Koostatud on õpileping.

21.10-27.10  Küsimustike koostamine.

28.10-01.11  Küsimustike läbiviimine ehk lasteaia tehnoloogilise taristu ja digitaalsete õpikeskkondade kaardistamine.

• Küsitlen lapsi, lapsevanemaid ja personali

04.11-08.11  Kolme õppetegevuse ja planeerimine ja kavandamine IKT vahenditega.

• Nädala jooksul valmivad kolme õppetegevuse tegevuskavad, koostöö õpetajaga.

11.11-22.11 Kolme õppetegevuse läbiviimine.

• Valime õpetajaga sobivad päevad õppetegevuste läbiviimiseks
• Kaks õppetegevust viin läbi mina ja ühe viib läbi õpetaja, minu abiga.

25.11-12.12  Kolme õppetegevuse analüüsi ja eneseanalüüsi kirjutamine.

Minu personaalsed õpikeskkonnad

Personaalne õpikeskkond on kõik inimest ümbritsev, kust ta saab juurde uusi teadmisi. Sinna sisse kuuluvad inimesed, ruumid ja isegi sotsiaalmeedia.

Oma mõistekaardi tegin keskkonnas MindMeister, sest mulle tundus, et seda on kõige lihtsam kasutada ning seal sain teha endale sobiliku mõistekaardi.

Õpikeskkondade kasutamise sihtrühmaks on õppijad, lapsevanemad ja kolleegid. Mõned keskkonnad ei ole sobivad või nendes lihtsalt ei saa teha koostööd. Õpikeskkonnad, mida ma ei kasuta koostöö tegemiseks on televiisor ja raadio, sest neid saab lihtsalt vaadata või kuulata. Samuti pole võimalik koostööd teha ASIO`s, ÕIS`is, Blogger`is ja eDidaktikumis, sest need on keskkonnad, kus igaüks toimetab individuaalselt. Koostöö tegemiseks ei kasuta kindlasti ka YouTube`i. End ümbritsevaid inimesi kasutan kõige rohkem koostöö tegemiseks, sest nemad annavad mulle juurde uusi teadmisi ja nendega teengi koostööd. Kõikide sihtrühmadega on kõige parem koostööd teha kohtudes näost näkku, sest nii saad anda edasi oma mõtteid kõige kiiremini ja teised näevad sinu emotsioone. Selleks, et nendega kokku saada vajame erinevaid ruume. Näiteks õppijatega saame teha koostööd kooli või ülikooli õpperuumides, samas võime kokku saada ka raamatukogus või mõnes vaikses kohvikus. Lapsevanematega kohtumiseks sobivad erinevad vaiksed ruumid lasteaias.  Kolleegidega sobivad samuti ruumid töökohas või väljaspool tööd mõnes vaikses kohvikus. Koostöö tegemiseks kasutan ka erinevaid internetikeskkondi. Ülikooli grupitöid teen õppijate ehk kursusekaaslastega enamasti Google Drive`s, Microsoft Word`is ning suhtlemiseks kasutame veel Messengeri. Lapsevanematega suhtlemiseks, info edastamiseks ja asjade planeerimiseks saab kasutada Gmaili. Samuti on võimalik lapsevanemate soovil ja nõusolekul luua Facebooki kinnine grupp, kuhu postitatakse kõik rühma tegevused. Kolleegidega saan suhelda, informatsiooni edastada  ja tegevusi planeerida samuti Gmailis. Google Drive`s saan kolleegidega jagada õppematerjale ning uusi ideid. Veel vajan ma tööle minnes ELIISi, et teha koostööd lapsevanematega, nendega seal suhelda ja anda edasi olulist informatsiooni. ELIISis saan suhelda ka kolleegidega.

Parendustegevused

Tulevikus võiksin kasutada ka suhtlemiseks Google Drive, sest siis ei pea koostöö tegemiseks kasutama mitut erinevat keskkonda. Samuti oleks Skype väga hea keskkond, mille võiks kasutusele võtta, sest seal saaks teha koostööd õppijate ja kolleegidega ning näha ka nende emotsioone. Skype`s videokõnet tehes oleks info ja teadmiste jagamine palju kiirem.

Haridusinnovatsiooni praktika I õpileping

Teema

Soovin arendada juba teada olevate digivahendite kasutamise oskust ning leida juurde mõni uus vahend ja õppida seda kasutama, et hiljem saaksin rakendada neid teadmisi oma töös. Samuti soovin õppida seda, kuidas teisi õpetada digivahendeid kasutama.


Eesmärgid

Minu eesmärgiks on õppida ise kasutama mõnda uut info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendit ning toetada ja juhendada õpetajat, kelle juures praktikat läbi viin. Tahan olla julgem ja kogenum selles valdkonnas, et ka edaspidi teisi juhendada ja õpetada.


Strateegiad

Selleks, et saavutada oma eesmärke pean tegema tihedat koostööd õpetajaga ning oskama ka oma aega planeerida, et kõik vajalikud tegevused saaksid tehtud.


Vahendid/ressursid

Eesmärkide saavutamiseks koostan küsimustikud, et teada saada, millised vahendid on lasteaias olemas ning mida arvavad digivahenditest ja õpikeskkondadest lapsed, personal ja lapsevanemad. Kasutan õppetegevustes erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid.


Hindamine

Ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud siis, kui olen ära teinud kõik vajalikud tööd, leidnud mõne uue digivahendi ja õppinud seda kasutama ning kui ma näen, et õpetaja oskab ja julgeb ise kasutada oma töös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid.

eTwinningu analüüs

eTwinning on Euroopa koolide  virtuaalne kogukond, kus saab suhelda, koostööd teha ja projekte luua. See on töökeskkonnaks koolitöötajatele, kes töötavad Euroopa eri riikides.

eTwinning võimaldab teha koostööd teiste Euroopa riikides asuvate koolidega ning seejuures saame arendada ennast kutsealaselt. Seal saab ise luua projekte ja olla ise uue idee algatajaks, millega teised õpetajad liituda saavad. Samuti on võimalus liituda teiste inimeste projektidega või vaadata lihtsalt ringi, koguda ideid ja saada inspiratsiooni.

Veebiseminarid on mugavad ja ei too juurde liigseid kulutusi, õppijatel on võimalus õppida vabalt valitud kohas. Aega, millal seal osaleda soovime, ise valida ei saa, sest see pannakse paika korraldajate poolt. Vabalt valitud ajal, saame veebiseminari vaadata siis, kui see on ka järelvaadatav. Selleks, et veebiseminaril osaleda, on vaja väga head internetiühendust, mille olemasolu ei kindlusta siiski seda, et internetiga vahepeal midagi juhtuda ei võiks.

Minu kogemus oli pigem positiivne, kuigi ka mul esines mõningaid probleeme internetiga. Vahepeal muutus jutt katkendlikuks ja polnud hästi aru saada mida veebiseminari läbiviija rääkis, kuid see juhtus vaid hetkeks. Minu jaoks kaalus mugavus üle probleemi internetiga, sest see andis mulle võimaluse kuulata veebiseminari oma kodus.