Teadusartikli teemaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine lasteaias liitmise õpetamiseks, põhinedes realistliku matemaatikahariduse raamistikule.
Autor põhjendab uurimuse vajalikkust sellega, et kuna tänapäeval kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat hariduse kõikides etappides, siis on oluline uurida selle mõju. Seda, kuidas tehnoloogia mõjutab lapse matemaatilisi oskusi, kas pigem parandab või mõjutab negatiivselt? Kuigi ollakse teadlikud tehnoloogia murekohtadest, siis on paljud uuringud leidnud, et tehnoloogia on avaldanud positiivset mõju laste kognitiivsele arengule. Samuti on uuringud näidanud, et arvutid on toetanud laste mälu, probleemide lahendamise, kirjaoskuse ja matemaatika võimete arendamist.
Uurimisküsimusi oli kokku viis. Nendeks olid:
1. Kas õpilastel, kellele õpetatakse Lasteaia Liitmise Mudelil (Kindergarten Addition Model-KAM) põhinevat hariduslikku sekkumist, on nende üldiste matemaatiliste saavutuste osas oluline paranemine võrreldes nendega, keda õpetatakse lasteaia õppekava kohaselt traditsioonilist õppemeetodit kasutades?
2. Kas õpilastel, kellele õpetatakse KAM-il põhinevat hariduslikku sekkumist, on liitmise oskus märkimisväärselt paranenud võrreldes nendega, keda õpetatakse lasteaia õppekava kohaselt traditsioonilise õppemeetodi järgi?
3. Milline on nende õpilaste matemaatiline tase, kes said KAM-ist oma üldise matemaatilise saavutuse järgi kõige rohkem kasu?
4. Kas õpilastel, kellele õpetatakse KAM-i alusel hariduslikku sekkumist, on loendamine märkimisväärselt paranenud võrreldes nendega, keda õpetatakse traditsioonilise õppemeetodi järgi lasteaia õppekava kohaselt?
5. Milline on nende õpilaste matemaatiline tase, kes said KAM-ist oma matemaatilise saavutuse põhjal kõige rohkem kasu loendamisel?
Uuringu eesmärk on uurida, kas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia aitab parandada lasteaialaste põhilisi matemaatilisi saavutusi liitmisoskuse osas. Samuti uurida KAM-i kasutamise mõju, et õpetada matemaatilist liitmist, arvestades lasteaialapse matemaatilist pädevust.
Uuringu teoreetiline käsitlus koosneb ühest peatükist. Selleks on:
2. IKT ja matemaatika
Peatükis käsitletakse, kuidas tehnoloogia mõjutab matemaatiliste oskuste arengut. Erinevate uuringute tulemused on näidanud, et õpilased mõistavad erinevaid matemaatilisi mõisteid paremini, siis kui nad kasutavad arvuteid oma ülesannete lahendamisel. Ehkki arvutid võivad olla väärtuslikud tööriistad, on nende kaasamine õppetööse tekitanud puudusi. Pidev tehnoloogia kasutamine tekitab kasutajas sõltuvust. Nendel, kes kasutavad arvuteid peaaegu iga tegevuse jaoks, kahaneb võime kirjutada käsitsi. Samuti pakub tehnoloogia kasutamine ka õpetajale väljakutset, sest nad peavad hakkama saama õpilastega, kellel on erinevad arvutipädevused. Kui lapsed mängivad ainult arvutimänge, siis jääb neil vahele suhtlemispraktika, mida nad saaksid mängides erinevaid lauamänge ja kaardimänge. Peatükis on lahti seletatud ka, mis on RME (realistlik matemaatikahariduse raamistik). Reaalsusele lähedal püsides saavad õpetajad anda matemaatika õppimisele väärtustunde, milles õpilased saavad leida päriselu ühendusi ja mõista, et see on mulle vajalik.
Käesolev uurimistöö viidi läbi kolmes etapis. Esimeses ja kolmandas etapis anti rühmadele vastavalt eel- ja järeltest ning teises etapis viidi läbi õpetamine. Uuringus osales Rethymno 24 lasteaiarühma. Valimisse kuulus 335 lasteaialast, mis koosnes 159-st tüdrukust ja 176-st poisist, kes kõik olid vanuses 5-6 aastat. Nendest rühmadest eraldati juhuslikult kaksteist rühma kontrollrühmale, kuhu kuulus 170 last ja ülejäänud kaksteist rühma määrati katserühmale, kuhu kuulus 165 last. Katserühmas oli 85 poissi ja 80 tüdrukut ning kontrollrühmas oli 91 poissi ja 80 tüdrukut. Kontrollrühmas polnud lastel rühmas kasutamiseks arvutit ja neile õpetati matemaatikalt nagu tavaliselt õpetatakse. Katserühma laste jaoks oli õppeprotsessis igapäevaseks kasutamiseks mõeldud arvuti ja neile õpetati arvuti abil matemaatikat. Mõlema rühmas juures olid ka juhendavad õpetajad. Uuringus osalenud õpetajad olid Kreeta ülikooli 4. õppeaasta alushariduse osakonna tudengid, kesviisid läbi lõputöö ajal õpetamisprotseduuri. See oli eksperimentaalne uurimistöö, milles võrreldi KAM-i õppeprotsessi traditsioonilise õpetamisega lasteaia õppekava alusel. Teises etapis õppis kontrollgrupp matemaatikat traditsioonilise õpetusviisiga, vastavalt lasteaia õppekavale ning katserühm võttis sama materjali läbi samal ajal vastavalt KAM protseduurile ehk arvutiga.
Peamised uurimistulemused
4.1 KAM-i tõhususe hindamine üldistes matemaatilistes saavutustes.
Kõigepealt tehti eeltest TEMA-3, mille alusel uuriti, kas katse- ja kontrollrühm alustavad samalt tasemelt. Tehti kindlaks, et katse- ja kontrollrühma testide tulemustes olulist erinevust ei olnud. Peale KAM-i läbimist tehti järeltest, mille tulemused näitasid, et katserühmal olid oluliselt kõrgemad testi tulemused kui kontrollrühmal.
4.2 KAM-i tõhususe hindamine liitmisel.
Liitmise tõhususe hindamiseks tehti eeltest, mille katse- ja kontrollrühma tulemustes polnud olulist erinevust. Peale KAM-i läbimist tehtud järeltestist selgus jällegi, et see avaldas mõju ning katserühmal olid olulisemalt kõrgemad tulemused kui kontrollrühmal.
4.3 Laste kihistumise hindamine vastavalt nende edukusele TEMA-3-s.
Katse- ja kontrollrühma kihistumine jaotati vastavalt nende edukusele TEMA-3-s kolme võrdsesse kategooriasse: alla 32 (madal), 32 kuni 55 (keskmine) ja üle 55 (kõrge). Enne õppetööd olid katserühma tulemused keskmises kategoorias paremad. Peale KAM-i läbimist tehtud testis selgus, et katserühmas olid lapsed rohkem punkte saanud kui kontrollrühmas. Liitmise oskuse parandamine oli madalam madala ja kõrge taseme korral kui keskmise taseme korral.
4.4 KAM-i tõhususe hindamine loendamisel.
Ka loendamise tõhususe hindamiseks tehti eeltest, mille katse- ja kontrollrühma tulemustes polnud olulist erinevust. Peale KAM-i läbimist tehtud järeltestis selgus, et katserühmal oli loendamises oluliselt kõrgem tulemus kui kontrollrühmal.
4.5 Laste kihistumise hindamine vastavalt nende edukusele loendamises.
Katse- ja kontrollrühma kihistumine jaotati vastavalt nende edukusele TEMA-3-s loendusosas kolme kategooriasse: alla 7 (madal), 7 kuni 11 (keskmine) ja üle 11 (kõrge). Enne õppetööd olid katserühma tulemused keskmises kategoorias paremad. Peale KAM-i läbimist tehtud testis selgus, et katserühmas olnud laste hinded olid kõrgemad kui kontrollrühmas olnud laste omad. Loendamise oskuse parandamine oli madalam madala ja kõrge taseme korral kui keskmise taseme korral.
Töö teoreetiline ja empiirile osa on kooskõlas. Autor viitab oma töös paljudele varasematele uuringutele, mille tulemused kattuvad tema poolt läbi viidud uuringuga. Mõlemas on järeldatud, et tehnoloogia kasutamisel on positiivne mõju matemaatilistele arusaamadele.
Minu jaoks oli üllatav see, et tehnoloogia kasutamisel on nii positiivne mõju matemaatilistele arusaamadele. See, et arvuti abiga omandavad lapsed matemaatilisi teadmisi palju paremini. Kõik uuringu tulemused näitasid seda, et rühm, kes tegi tegevusi ja ülesandeid arvutiga, sai paremini aru matemaatikast.
Kolm edasist uurimisteemat:
1. Kuidas mõjutab tehnoloogia kasutamine valdkonda keel ja kõne?
2. Kui palju võib laps kasutada tehnoloogilisi vahendeid, et selle mõju matemaatiliste oskuste arendamisele oleks positiivne?
3. Kas ainult tehnoloogia kasutamisest piisab, et arendada lapse matemaatilisi oskusi?
Zaranis, N. (2016). The use of ICT in kindergarten for teaching addition based on realistic mathematics education.
Education and Information Technologies, 21(3), 589-606. DOI:
10.1007/s10639-014-9342-8